Keskkonnaagentuur kutsub osalema hallhane vabatahtlikus seires, et aidata koguda teavet Eestis pesitsevate hallhanede arvukuse kohta. Seire aeg: 5.–15. august 2026 Peamine vaatlusala: Lääne-Eesti rannik ja saared Miks hallhanesid loendatakse? Seire eesmärk on hinnata Eestis pesitsevate hallhanede arvukust ja jälgida selle muutumist ajas. Loendus toimub enne põhjapoolsetel aladel pesitsevate hanede...

Sügisrändel peatuvad luiged nii rohumaadel, põldudel kui ka lahtedes. Vaatluste kogumine aitab jälgida nende arvukust ja rändekäitumist. Rändlindudena on luikede jaoks hädavajalik sobivate rändepeatuspaikade olemasolu rändeteekonnal, mistõttu on oluline koguda andmeid Eestis esinevate luikede peatuspaikade kohta, et säilitada sealseid luikedele sobilikke keskkonnatingimusi. Samuti võimaldab seire...

Ujurid on Eestis üsna vähe uuritud mardikate rühm, sest ujuritega tegelevaid eksperte on vähe. Puudu on olnud ka harrastajatele sobivatest ja lihtsatest määrajatest ning uurimismeetoditest. Ujurite vabatahtliku seire eesmärgiks on ujuriliikide leviku ja pikemas perspektiivis ka leviku muutuste jälgimine. Lisaks kaitsealuste liikide - laiujur ja lai-tõmmuujur - leviku täpsustamine. Ujurid on...

Kasetriibikuid nähakse looduses harva nende väikese suuruse ja varjatud eluviisi tõttu, mistõttu on iga vaatlus hindamatu teave. Pisiimetajate seiret tehakse tavaliselt augustist oktoobrini, mil nende arvukus ja tabamise edukus on kõige suurem. Samas III kaitsekategooriasse kuuluva kasetriibiku (Sicista betulina) aktiivsus ja liikuvus on sel perioodil juba suhteliselt madal, kuna nad on selleks...

Piiritaja ja pääsukesed on meie suvede lahutamatu osa - nende kiire lend ja rõõmus kriiskamine annavad märku soojast ajast ning elurikkast keskkonnast. Käesoleval aastal on piiritaja ka aasta lind. Vabatahtliku seire eesmärgiks on koguda teavet piiritajate ja pääsukeste pesitsusaegse arvukuse kohta. Kuna need linnud elavad tihedalt koos inimestega – pesitsedes hoonetes, sildade all ja talude...