Puhas energia – varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg. Energiamajanduse Arengukavas (ENMAK) käsitletakse puhta energia allikana muuhulgas heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam.
Energiamahukus näitab, kui palju primaarenergiat kasutab riik majanduse toodangu loomiseks. Näitajat väljendatakse naftaekvivalendi kilogrammides (kgOE) ühe tuhande ostujõu standardi euro (PPS) kohta (kgOE/1000€). PPS arvestab elukalliduse ja hindade erinevust ja võimaldab riikidevahelist võrdlust.
Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest toetatud investeeringud sadeveelahedustesse.
*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Liigume õiges suunas" määrati, sest meetmeid rakendatakse.
Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest toetatud investeeringud üleujutuste kaitsesse. Toetuse abil on võimalik rajada kaitsetamme ning rekonstrueerida kraave, aga ka näiteks taastada kuivendatud alade veerežiimi, taastada lammialasid, soetada ajutisi veetõkkeseinasid ning teostada tegevusi, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide kaitseks. Mõõdik ei hõlma uuringuid ega riigi või omavalitsuste üldise võimekuse tõstmise tegevusi. Kui sademeveesüsteeme rajatakse üleujutusohu riskialadele, loetakse vastavad kulud nii sadeveelahenduste kui ka üleujutuskaitse investeeringuteks (osaline kattuvus).
*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Liigume õiges suunas" määrati, sest meetmeid rakendatakse.
Loome maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi, mille abil saame teaduspõhistel alustel mullastikuga seonduvaid teenuseid efektiivselt ja kestlikult kasutada ning maahõivet suunata, elurikkust kaitsta ja kliimamuutuste mõjudega kohaneda.
Projekti eesmärk on suurendada Copernicuse atmosfääriseire teenuste (CAMS) kasutamist ja nende mõju Eestis.
Energeetikasektori KHG heide hõlmab elektri ja soojuse tootmist ning energiavõrkude käitamisel tekkivaid kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ( CO2-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest.
LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris hinnatakse aasta jooksul toimunud süsinikuvaru muutust elus biomassis, surnud orgaanilises aines, muldades ja puittoodetes: süsinikuvaru suurenemine näitab CO2 sidumist, samas kui varu vähenemine teisendatakse CO2 heiteks. Lisaks hinnatakse aiandusturba kasutamisest tulenevat CO2 heidet, CH4 ja N2O heitkoguseid turvasmuldade kuivendamisest ja põlengutest ning N2O heidet lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise vaade.
Tööstussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab eraldi põlevkivitööstuse (põlevkiviõli tootmine) ja töötleva tööstuse heiteid. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ( CO2-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest.
Roheülemineku indeks võrdleb 27 Euroopa Liidu riigi ning Norra ja Suurbritannia keskkonnahoidlikku arengut seitsme valdkonna 28 põhinäitaja alusel. Visualiseeritud on 2024.a tulemus ning muutus on näidatud võrreldes 2022. aasta tulemusega. Täpsem metoodika on leitav siit.