IPCC seitsmenda tsükli esimene sisuline koosolek Istanbulis osutus üle ootuste keerukaks, kui küllaltki lihtsana tundunud tegevuskava koostamine arenes pingelisteks öötundideni kestvateks aruteludeks.
IPCC seitsmenda tsükli esimene sisuline koosolek Istanbulis osutus üle ootuste keerukaks, kui küllaltki lihtsana tundunud tegevuskava koostamine arenes pingelisteks öötundideni kestvateks aruteludeks.
IPCC seitsmenda tsükli esimene sisuline koosolek Istanbulis osutus üle ootuste keerukaks, kui küllaltki lihtsana tundunud tegevuskava koostamine arenes pingelisteks öötundideni kestvateks aruteludeks.
2026. aasta jaanuar oli viimase 25 aasta üks külmemaid. Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,8 kraadi (norm -3,1 kraadi), jäädes alla vaid 2010. aastale kui keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -11,4 kraadi ja edestades napilt 2016. aastat (-7,7 kraadi). Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 6. jaanuaril Jõgeval -26,8 kraadi. Kõige soojem oli aga 3. jaanuaril Ruhnus, +3,1 kraadi.
2025. aasta esimene kuu kulges talvele ebatüüpiliselt soojalt, väga sajuselt ja sombuselt. Keskmine õhutemperatuur oli 0,9 kraadi ehk 4 kraadi normist soojem (norm -3,1 kraadi). Alates 1922. aastast on see soojuselt 4. kohal ja alates 1991. aastast 2. kohal.
2025. aasta esimene kuu kulges talvele ebatüüpiliselt soojalt, väga sajuselt ja sombuselt. Keskmine õhutemperatuur oli 0,9 kraadi ehk 4 kraadi normist soojem (norm -3,1 kraadi). Alates 1922. aastast on see soojuselt 4. kohal ja alates 1991. aastast 2. kohal.
Juuli algas tormiselt ja lõppes kuumalt. Eesti keskmine õhutemperatuur möödunud kuul oli 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem. Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 14 aastal. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik, kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,4 °C (norm 18,4 °C), alates 1922. aastast on see soojuselt 6. koht.
Juunikuu oli Eestis tavapärasest sajusem ja päikesevaesem, temperatuur püsis normi lähedal. Sademete hulk oli 50% üle keskmise ning jõgede ja järvede veetasemed tõusid märgatavalt. Päikesepaistet jagus kuu jooksul 15% vähem kui tavaliselt.
Keskkonnaagentuuri värske blogilugu avab iga-aastase ohtlike metsakahjustajate seire tausta ja olulisuse.
Aprilli keskel toimus Šveitsi-Eesti koostööprogrammi juhtrühma visiit Saaremaale, kus tutvuti elurikkuse toetusmeetme praktiliste tegevustega alates ulukiseirest ja soo taastamisest kuni kahepaiksete loenduse ja liigikaitse projektideni. Kohapealne koostöö lõi väärtusliku võimaluse jagada kogemusi, õppida kolleegidelt ning ühiselt mõtestada tuleviku sihte teaduspõhise looduskaitse tugevdamiseks...