Puhas energia – varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg. Energiamajanduse Arengukavas (ENMAK) käsitletakse puhta energia allikana muuhulgas heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam.

Puhas energia – varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg. Energiamajanduse Arengukavas (ENMAK) käsitletakse puhta energia allikana muuhulgas heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam.

Üleujutusohuga riskipiirkonnad on alad, kus üleujutused on varem korduvalt toimunud või kus tulevikus võib olla üleujutusest märkimisväärne kahju. Nende määramisel kasutati infot varasematest üleujutustest, hinnati võimalikke tagajärgi ja arvestati seniseid otsuseid. Riskipiirkondade teadmine on oluline, et planeerida õiged ennetus- ja maandamistegevused ning vähendada kahjusid.

Kodutarbijate elektri keskmine lõpphind, mis sisaldab kõiki makse ja lõive. Siin kasutatud mõõdiku puhul põhineb hinna arvutus tarbimismahul 2500-4999 kWh aastas (tarbimisklass DC) ning väljendatakse eurodes kilovatt-tunni (€/kWh) kohta. 

* Hinnang "tugev positiivne trend või siht saavutatud" tuleneb ENMAK 2035 eesmärgist hoida elektri aasta keskmine lõpphind kõigis tarbija gruppides alla võrdlusriikide (Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Soome) keskmise lõpphinna. Selle tarbijagrupi eesmärk on täidetud.

Energeetikasektori KHG heide hõlmab elektri ja soojuse tootmist ning energiavõrkude käitamisel tekkivaid kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ( CO₂-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest. 

Energiamahukus näitab, kui palju primaarenergiat kasutab riik majanduse toodangu loomiseks. Näitajat väljendatakse naftaekvivalendi kilogrammides (kgOE) ühe tuhande ostujõu standardi euro (PPS) kohta (kgOE/1000€). PPS arvestab elukalliduse ja hindade erinevust ja võimaldab riikidevahelist võrdlust.

Kasvuhoonegaasid (KHG) on looduslikku või inimtekkelist päritolu atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust. Kasvuhoonegaasid (KHG) põhjustavad kasvuhooneefekti, mille tagajärjel toimuvad kliimamuutused. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv). Eesti kõige olulisem KHG on süsinikdioksiid (CO₂), millele järgneb metaan (CH₄), dilämmastikoksiid (N₂O) ja fluorosüsivesinikud (nn F-gaasid). Selleks, et hinnata inimtegevuse mõju loodusele, koostavad riigid igal aastal teaduspõhise ülevaate oma inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja koostavad riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri. Riikliku KHG inventuuri andmeid kasutatakse heitkoguste vähendamise sihtide seadmiseks nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ÜROs. 

Temperatuurimuutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi vahena (6,4 °C−4,9 °C). Temperatuurinormiks loetakse 30 aasta pikkuse normperioodi keskmist temperatuuri. Eestis on kasutusel neli temperatuuri normperioodi: 1901-1930, 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020. 

Sademete summa muutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi keskmise väärtuse vahena. Normperioodiks loetakse 30 aasta pikkuse ajavahemiku sademete summa keskmine väärtus.  Eestis kasutatakse sademete muutuste võrdlemiseks kolme normperioodi: 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.