Eesti maatõug on meie kultuuripärand, mida peame hoidma tulevastele põlvedele. Kunagi ei tea, millal võib vaja minna eesti maatõu geene teiste tõugude aretustöös Eesti maatõug on vanim kohalikku päritolu karjast aretatud piimaveisetõug Eestis. Selle tõu aretusega on tegeldud üle saja aasta. Esimesed dokumenteeritud märkmed on teada 243 aasta tagusest ajast. Esimesena hakkas kohalikku karja...

Põlised koduloomad on kujunenud inimese ja looduse koostöös Sihipäraselt aretatud tootmistõugudega võrreldes on põliste koduloomade välimiku populatsioonisisene mitmekesisus suur. Tähtis on tagada, et põlistel koduloomadel säiliksid iseloomuomadused, mida inimesed on omal ajal väärtustanud, ja kindlasti ei tohiks lasta hääbuda taval pruukida nende toodangut. Põliste koduloomade populatsioone...

Maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede kaarte rakendavad oma töö hõlbustamiseks ja täiustamiseks erinevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ning eksperdid, kuid ka tavainimesed leiavad neist teavet leidmaks näiteks parimaid marjade ja seente korjepaiku. Järgnevalt on loetletud valdkondade kaupa konkreetsed ja juba kasutusel olevad kaartide rakendused. Keskkonnamõju hindamine...

Siseveekogude ökosüsteemiteenuseid kaardistatakse projektides LIFE IP CleanEST ja LIFE SIP WetEST Projekt LIFE IP CleanEST LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele. Projekt kestab aastani 2028, mille jooksul hinnatakse ja kaardistatakse muuhulgas ka Ida-Eesti jõgede ja nende valgalade ökosüsteemiteenuseid...

Mere ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamisega on tegeletud Rahandusministeeriumi juhtimisel Eesti mereala planeeringu koostamise raames, panuse sellesse andis ka ELME projekt. Aastal 2019 avaldatud töö annab ülevaate Eesti merealade ökosüsteemiteenuste kaardistamisest ja hindamisest. Uuring keskendus viiele teenusele: elupaigateenus, toiduteenus, kliimaregulatsioon, vee filtreerimine ning...

Ökosüsteemide kaartidelt saab teada, kus, kui palju ja milliseid hüvesid eri tüüpi ökosüsteemid pakuvad ning milline on ökosüsteemide seisund. Keskkonnaagentuuri juhitava ELME projekti [1] raames loodi aastatel 2019–2020 (leping sõlmiti 2018. a lõpus) metoodika ning hinnati ja kaardistati üleriigiliselt nelja peamise maismaaökosüsteemi (niidud, sood, metsad ja põllumajanduslikud ökosüsteemid)...

Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamise ja kaardistamise tegevuskava koostasid Keskkonnaagentuuri juhitava ELME projekti osana Tartu Ülikooli teadlased [1]. Tegevuskava valmis 2018. a ja see lõi esmase taustsüsteemi ökosüsteemide ja nende teenuste üleriigilise hindamise ja kaardistamise süsteemile. Tegevuskava lähtekohaks oli olemasoleva olukorra analüüs. Koostati ülevaade Eestis ja välismaal...

Valdkonna terminoloogia on aja jooksul mitmekesistunud. Kõige pikaajalisemalt ja laialdasemalt on kasutatud terminit „ökosüsteemiteenused“ ( ecosystem services), millega paralleelselt on eesti keeles viimasel ajal hakatud kasutama vasteid „looduse hüved“ ja „ökosüsteemide hüved“. Inglise keeles on hoogustunud IPBES-i [1] juurutatud termini „looduse panus“ ( nature’s contributions to people)...

Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ja strateegilised eesmärgid Inimene sõltub loodusest. Hästi toimivad ökosüsteemid tagavad lisaks elurikkuse säilimisele ka inimesele eluks vajalikud materiaalsed ja mittemateriaalsed hüved: puhta vee ja õhu, ehitus- ja küttematerjalid, viljaka mulla, toidu, kehalise tervise, vaimse rahulolu jpm. Ökosüsteemi toimimisel tekkivaid inimkonna heaolu (toiduga ja veega...

Eesti üleriigilise-hindamise kaardistamise peamised tegevused 2015. a lõpus eelkõige elurikkuse teadlikkuse suurendamise ning just ökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste üleriigilise hindamise-kaardistamise eesmärgil kutsuti ellu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatav ELME projekt, mida juhib Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumiga. 2020. a saadi ELME projekti raames teadlaste...