Püsielupaik on kaitstav ala, mis moodustatakse kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv Looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru...

Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse Looduskaitseseaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 lisades A–D. Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse Looduskaitseseaduse alusel. Kaitsealused liigid...

Hoiualade puhul kaitse-eeskirja ei kinnitata ning neid ei jaotata ka eri rangusega vöönditeks Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Hoiualal on keelatud...

Kaitsealad võivad jaguneda kehtivate tegevuspiirangute alusel kolme tüüpi vööndiks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad jagunevad rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks...

Kultuuripärand võib olla samal ajal ka kaitstav loodusobjekt Looduskaitse keskendub lisaks traditsioonilisele liigikaitsele ka elupaikade terviklikkuse säilitamisele ja inimeste loodusteadlikkuse edendamisele. Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine. Looduskaitse õiguslikuks aluseks on looduskaitseseadus . Muinsuskaitse peamiseks eesmärgiks on kultuuripärandi...

Rahvapärimuses säilisid mälestused vanadest hiiekohtadest ja -puudest 20. sajandi alguseni Rahvausund on inimrühmade kogemuslikud uskumused, mille jaoks ei ole eraldi institutsiooni loodud. Eesti ala hõimude muinasusundi kohta saab teha oletusi arheoloogiliste leidude, keeleajaloo ja üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli see sarnane teiste loodusrahvaste usundiga, kus kesksel kohal...

Mälumaastikud on Eesti rahvusparkides kogutud kohapärimus Mälumaastik koondab endas kohapärimust, lugusid ja legende, mis on seostatav kindla kohaga kaardil. Selle abil on elanikud oma lähimas ümbruskonnas ennast sajandite vältel identifitseerinud ja kujundanud meie-nemad tunde, mis on oluline kogukonna säilimiseks ning enesemääratlemiseks. Mälumaastike nime ja idee autor on Rait Parts, kes...

Suurim pühapaiku ähvardav oht on nende unustamine Looduslik pühapaik (inglise keeles sacred natural site) on rahvusvaheliselt kasutatav mõiste, mis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) määratluse kohaselt tähendab maa- või veeala, millel on rahvastele ja kogukondadele eriline vaimne tähendus [1] . Eeltoodust lähtuvalt mõistetakse looduslikke pühapaiku Eestis kui olulise inimmõjuta...

Kui kaovad inimesed, muutuvad ka maastikud Maastik peegeldab suures osas seda, milline rahvas tema rüpes toimetab . Seetõttu on maastiku kaitseks vaja mõista ja arvestada inimestega ning kaitsta nende huve, et seeläbi saaks kaitstud ka maastik [1]. Maastikukaitseala on Eestis üks kaitseala tüüpe. Looduskaitseseadus sätestab, et maastikukaitseala on maastiku säilimiseks, kaitsmiseks, uurimiseks...

Eestis määratleti väärtuslikud maastikud 2000. aastate alguses Väärtuslikud maastikud on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga alad, milles leidub nii kohalikku identiteeti määratlevaid elemente kui ka elupaiku mitmesugustele looma- ja taimeliikidele. Maastike väärtused võivad olla nii kultuurilis-ajaloolised, puhkemajanduslikud, esteetilised, identiteedilised kui ka looduslikud. Kultuurilis...