Keskkonnaagentuuri blogis selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast.
Kui palju ja millist metsa Eestis on? Vaatame SMI andmete põhjal, kuidas on Eesti metsade pindala viimastel aastakümnetel muutunud ning milline on nende vanuseline ja puuliigiline jaotus. Samuti anname ülevaate sellest, kellele metsad kuuluvad ja kui palju neid majandatakse.
Juba kuuendat aastat järjest kutsus Keskkonnaagentuur kevade alguses vabatahtlikke osa saama igakevadisest kahepaiksete pulmatrallist. Seire perioodil kevade algusest juuni lõpuni esitati kokku 250 vaatlust seitsmest erinevast liigist.
Juba kuuendat aastat järjest kutsus Keskkonnaagentuur kevade alguses vabatahtlikke osa saama igakevadisest kahepaiksete pulmatrallist. Seire perioodil kevade algusest juuni lõpuni esitati kokku 250 vaatlust seitsmest erinevast liigist.
Maikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.
Usaldusväärsed keskkonnaandmed on nii avaliku arutelu kui ka poliitikakujundamise alus, sest need aitavad mõista keskkonnas toimuvaid muutusi ja toetavad teadlikke otsuseid. Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumiga on loonud Keskkonnaportaali uue mõõdikupõhise lahenduse, mis võimaldab jälgida Eesti keskkonnahoidliku arengu edenemist kümnes valdkonnas. Üks neist on kliimamuutuste...
Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki megatrendid. Megatrendid on ulatuslikud ja aeglaselt kujunevad muutused, mis kord juurdununa avaldavad sügavat ja pikaajalist mõju erinevatele inimtegevustele, protsessidele ja arusaamadele. Need on juba praegu jälgitavad ning kujundavad oluliselt nii inimeste, riikide kui ka regioonide ja osalt ka kogu maailma tulevikku.
Keskkonnaportaali üheks oluliseks osaks on rakendus Andmed ja kaart. Uuri järele, milleks ja kuidas seda kasutada ning millised on uuendused.
Koostöös TalTechi meresüsteemide instituudiga uuendatud meremudel võimaldab hinnata merevee taset senise kolme asemel viieks ööpäevaks ette ning arvutusi tehakse nüüd ühe korra asemel kaks korda päevas.
Aprilli keskel toimus Šveitsi-Eesti koostööprogrammi juhtrühma visiit Saaremaale, kus tutvuti elurikkuse toetusmeetme praktiliste tegevustega alates ulukiseirest ja soo taastamisest kuni kahepaiksete loenduse ja liigikaitse projektideni. Kohapealne koostöö lõi väärtusliku võimaluse jagada kogemusi, õppida kolleegidelt ning ühiselt mõtestada tuleviku sihte teaduspõhise looduskaitse tugevdamiseks...