Akadeemik Juhan Ross (1925–2002) oli silmapaistev Eesti atmosfäärifüüsik, kelle töö on andnud fundamentaalse panuse taimkattes kiirguslevi uurimisse. Rossi 100. sünniaastapäeva puhul meenutame Tartu observatooriumis toimuva sündmusega tema pärandit ja teadustööd.
Igaüks saab panustada kullerkuppude loendamise ja kasvukohtade kaardistamisega.
Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2024. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused. Antakse ka ülevaade seirevõrgu hetkeseisust, rekorditest ja tähtsamatest aastat iseloomustanud sündmustest.
Riik parandab jäätmete liigiti kogumist kogu Eestis, et anda tõuge ringmajanduse arengule ning viia ellu jäätmereform. Seda eesmärki aitab saavutada kohalikele omavalitsustele mõeldud liigiti kogumise taristu toetus, mille tingimused saatis Kliimaministeerium avalikule kooskõlastamisele.
MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkond ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit esitasid Keskkonnaametile taotlused asustada ka tänavu siseveekogudesse angerjamaime. Lähtudes kehtivast angerja majandamiskavast andis Keskkonnaamet ühekordse loa aprillis klaasangerjate asustamiseks, kuid seadis senisest rangemad nõudmised.
Looduskaitseliste tööde teostamise raames on avatud taotluse voor Keskkonnaameti poolt tellitud töödele, et parandada ja/või säilitada kaitstavate loodusobjektide ja kaitsealuste liikide seisundit. Keskkonnaametile taotluste esitamise tähtaeg on 2. aprill 2025.
Kliimaministeerium on avanud kandidaatide esitamise 2025. aasta looduskaitse tunnustustele. Tunnustusi jagatakse kolmes kategoorias: Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitsemärk ning Noore looduskaitsja märk.
Sellest nädalast saab jälle hoida pilku Tartus RMK taimlas pesitsevate kanakullide käekäigul. Auväärne paar on naasnud eelmisel aastal ehitatud pesale ja peagi on loota esimest muna.
Viis iduettevõtet alustavad tööd metsa, mulla ja elurikkuse kiirendi põhiprogrammis, mis aitab algusjärgus ettevõtetel arendada ideed turuküpseks.