Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeerium tutvustasid 21. novembril Euroopa Komisjonile esitatud loodus- ja linnudirektiivi aruandlustulemusi perioodi 2019−2024 kohta.
Lõuna-Eestis avati sel sügisel rändekaladele ligi 44 kilomeetri jagu uusi liikumisteid, kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) eemaldas kaks lagunenud paisu – Ala-Raudsepa paisu Võrumaal Pärlijõel ja Rundsoveski paisuvareme Elva jõel.
Küttepuidu müümise kõrval pakub RMK inimestele võimalust ka küttepuitu ise varuda – osta kas raieõigust või raidmete korjamise õigust.
Novembrikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.
KIK rahastab kolme jäätmete väärindamise ja ringlussevõtu projekti 4,4 miljoni euroga. Toetusega rajatakse Narva linna plastijäätmete ümbertöötlemise tehas, taaskasutatakse uute kaubaaluste tootmisel vanu ning alustatakse trummelkompostriga köögi- ja sööklajäätmete kompostimist Väätsal.
Maa-amet on liikunud INSPIRE direktiivi ruumiandmeteenustega uuele tehnilisele platvormile. Alates 1. septembrist on teenused leitavad domeenilt inspire.geoportaal.ee.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt valiti käimasoleval kliima tippkohtumisel ehk COPil koos Saksamaaga esindama Euroopa Liitu läbirääkimisel õiglase ülemineku teemal. Eestile on see esmakordne võimalus Euroopa Liitu kõrgeimal rahvusvahelisel kliimakohtumisel esindada.
Tallinna Halduskohus jättis 14. novembri määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et Keskkonnaameti 31.10.2025 välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.
Keskkonnaamet on teinud kokkuvõtte riikliku karuputke tõrje raames tehtud töödest. Tõrjetööde tulemused näitavad, et peaaegu 98% töödest on edukalt läbi viidud. Üksikutele ettevõtetele määras Keskkonnaamet leppetrahvi tõrjetööde mittenõuetekohase täitmise eest.
Eesti ja Läti seiravad edaspidi ühiseid põhjaveekogumeid koos Eesti ja Läti piiriülesed põhjaveekogumid on heas seisus ning inimtegevus neile olulist mõju ei avalda. Septembris lõppeb Eesti ja Läti vaheline projekt „WaterAct“, mille tulemusena hakatakse ka edaspidi Eesti ja Läti ühiseid põhjaveekogumeid koos hindama. INNAR KALDLAUR K, 31/08/2022 - 11:28