Juunikuu ilmaprognoos 2024
Keskmine õhutemperatuur kogu kuu lõikes kujuneb normilähedaseks või veidi kõrgemaks (norm 13,5…15,9 °C). Sademeid on normist veidi vähem (norm 47..88 mm).
Keskmine õhutemperatuur kogu kuu lõikes kujuneb normilähedaseks või veidi kõrgemaks (norm 13,5…15,9 °C). Sademeid on normist veidi vähem (norm 47..88 mm).
3.-13. juunil toimuvad Bonnis ÜRO kliimakonverentsi ehk COPi ettevalmistavad tehnilised kõnelused teaduse ja tehnoloogia ning nende rakendamise osas.
Maikuu kõige madalam õhutemperatuur registreeriti Jõgeval 9. mail, mil öine miinimum langes -5,7 kraadini. Kuu teisel poolel valitses kõikjal suvine soojus. 23. mail jõudis Eestisse selle aasta esimene kuumalaine, mis kestis kuu lõpuni. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis mitmel pool kolmel kuni üheksal järjestikusel päeval 27 kraadini või kõrgemale. Kõige kõrgem õhutemperatuur registreeriti 28...
Keskkonnaagentuur koostöös erinevate partneritega jälgib ja mõõdab keskkonnaparameetreid ja ilmanäitajaid maapõuest kuni atmosfääri kõrgemate kihtideni. Riikliku keskkonnaseire aruandluse põhjal tehakse iga-aastaselt kokkuvõtteid seiretulemustest, kus esitatakse keskkonnaseisundi muutusi iseloomustavaid andmeid ja suundumusi ning mõtestatakse nende põhjuseid.
Suur suveleitsak ja vihmapilvede nappus on kergitanud jõudsalt tuleohtlikkust meie metsades ja maastikel. Selleks, et ennetustööd veelgi efektiivsemaks muuta arendab Keskkonnaagentuur koostöös Tartu Ülikooli ja KeMIT-ga välja uut tuleohukaarti – uuenemas on nii meetod kui ka veebilahendus.
Kavandatav kliimakindla majanduse seadus suunab mitmeid riigi seniseid tegutsemisharjumusi üle vaatama ja seab ootusi ka ettevõtjatele. Kuidas need muutused aga Eesti inimeste argielu mõjutavad?
Seismoseire võimaldab registreerida ja lokaliseerida erinevaid seismilisi sündmusi varingutest pankrannikul relvakatsetusteni laskepolügoonidel.
KIK avas toetuse kohalikele omavalitsustele, et toetada kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Toetust saab kohalike energia- ja kliimakavade koostamiseks, kliimamuutustega kohanemise ja elurikkuse suurendamise tegevusteks ning rohestamiskavadeks.
Viimastel aastatel on näha, et Eesti kliima on muutumas – ilm läheb heitlikumaks, suviti kimbutavad meid põuaperioodid, mis vahelduvad tormide ja paduvihmadega. Aiapidaja jaoks on keeruline, kui suure osa suvest tuleb kastmisele mõelda, aga järgmisel hetkel ähvardavad tugevad vihmavalingud taimed katki peksta või mädandab liigniiskus nende juured. Teadlikult tegutsedes on võimalik muuta aed...
Kuu aja jooksul said Eesti inimesed arvamusrännaku käigus arutada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning valmiva kliimakindla majanduse seaduse üle. Arutelude tulemusena esitati Kliimaministeeriumile ligi 300 poliitikakujundamise ettepanekut.