Harrastusteaduse seminar: kalastajate ja teadlaste koostöö
Räägitakse harrastuskalastajate kaasamise kogemustest ja võimalustest kalastiku uurimisel.
Räägitakse harrastuskalastajate kaasamise kogemustest ja võimalustest kalastiku uurimisel.
Kutsume kokku teadlased, ametnikud, harrastusteadlased, tudengid, õpetajad ja kogukondade esindajad, et arutada, kuidas harrastusteadus aitab meil paremini mõista ja hoida Eesti keskkonda ja eelkõige veekogusid.
Järgmise aasta harrastuskalapüügivõimalusi kinnitav määrus näeb ette mitu olulist muudatust, mis muudab Peipsi järvel nakkevõrkude jagamise paindlikumaks, kaitseb looduslikku lõhet ja piirab jõevähkide ülepüüki.
Mullu käis Eestis hobi korras kalastamas ligikaudu 160 000 huvilist ehk Tartu maakonna jagu rahvast. Kõige enam said hobikalastajad saagiks ahvenat. Nii selgub harrastuspüüdjate seas värskelt tehtud uuringust.
Harku järve ja Haapsalu lahe koostöökogud alustasid tööd: fookuses on veekogude seisundi parandamine ja sidusrühmade tihedam koostöö.
KMH aruande avalik arutelu toimub 02.07 kell 16:30 Hüüru mõisas (Jõe tee 2, Hüüru küla, Saue vald) ja veebikeskkonnas Microsoft Teams.
Avalikustamisel on Harku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine KMH programm.
KMH programmi avalik arutelu toimub 18.01.24 kl 17.00 Hüüru mõisas (Jõe tee 2, Hüüru küla, Saue vald) ja ülekandena veebikeskkonnas Microsoft Teams. Veebikoosolekuga saab liituda etteregistreerimisel (enne avaliku arutelu toimumist saadetakse registreerunutele veebikoosoleku link). Soovist osaleda elektrooniliselt palume teada anda hiljemalt 15.01.2024 veebiaadressile @email.
Maa-ameti andmetel tehti 2021. aastal haritava maaga 1805 ostu-müügitehingut, mida on viiendik enam kui aasta varem. Tehingute koguväärtus oli rekordilised 110 miljonit eurot ja käive kasvas 2020. aastaga võrreldes ligi 46 miljoni euro võrra.