Oodatakse igas vanuses loodusesõpru, matkalisi ja merekarusid, õpilasi ja üliõpilasi, haridus- ja keskkonnaaktiviste suurele Läänemere teemaõhtule!
Kevadel Eestit läbinud haneliste massiline kevadränne on selleks aastaks lõppenud. Tänavu teatasid põllumehed Keskkonnaametile rändlindude tekitatud kahjustustest ligi 2000 hektari ulatuses. Sellel kevadel kütiti külvatud kultuuriga põllumassiividel heidutuse eesmärgil 224 hanelist.
Keskkonnaamet lubab sel aastal inimeste toidulaua kaitseks haneliste letaalset heidutust Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ning Tartumaal. Suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle heidutusjaht on lubatud nendes maakondades 16. märtsist 31. maini ja üksnes külvatud kultuuriga põllumaal.
2025. aastaks ennustatakse avaandmete turumahu suurust Euroopas kuni 334 miljardi euroni ning Eestis hinnatakse avaandmete turuväärtust umbes 350 miljoni euroni. Avaandmete avaldamine soodustab andmepõhiste lahenduste ja teenuste loomist, mis toovad kasu kogu Eesti elanikele. Andmete kasutuselevõtmise kunst vallutab kogu maailma. Andmed ja andmete analüüs on omandanud uue kvaliteedi ning andmete...
Häkaton Andmetorm 2024 kutsub sind looma lahendusi, mis aitavad võidelda kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemidega. Tutvu ning kasuta Keskkonnaagentuuri meteoroloogia, hüdroloogia ja keskkonna avaandmeid, et luua praktilisi lahendusi, mis toetavad kestlikkust ja aitavad meil kohaneda muutuvate tingimustega.
2025. aastaks ennustatakse avaandmete turumahu suurust Euroopas kuni 334 miljardi euroni ning Eestis hinnatakse avaandmete turuväärtust umbes 350 miljoni euroni. Avaandmete avaldamine soodustab andmepõhiste lahenduste ja teenuste loomist, mis toovad kasu kogu Eesti elanikele. Andmete kasutuselevõtmise kunst vallutab kogu maailma. Andmed ja andmete analüüs on omandanud uue kvaliteedi ning andmete...
Keskkonnaagentuuri ja Eesti Meteoroloogia Seltsi korraldatud hääletuse tulemusel valiti tänavune Eesti aasta ilmasündmus.
2007. aastal ilmunud bibliograafia annab ülevaate Eesti ühe tuntuima geofüüsiku professor Heino Toominga töödest. Mahukas, enam kui 600 kirjega ülevaade sisaldab nii H. Toominga kirjutatud raamatuid, toimetatud kogumikke, teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid kui ka käsikirju.
KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu kirjutab 25. jaanuari Õhtulehe metsalisas Mets ja Põld, et kliimamuutused dikteerivad üha enam seda, kuidas me peaksime oma metsi majandama. Viimasel kümnendil oleme näinud väga selgelt, kuidas kliimamuutuste otsesed ja ka kaudsed tagajärjed on Eestis metsa räsinud. On viimane aeg muuta seniseid praktikaid ja majandada metsa tulevikku vaatavalt, et...
Tulevikku vaatav metsandus peab liikuma terviklikumate lahenduste poole, kus majandusmetsades pööratakse enam tähelepanu ka elurikkusele. Peamine tööriist selleks on metsa läbimõeldud hooldamine.