Märtsikuu ilmaprognoos 2023
Märts 2023: Märtsikuu esimese poole keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane või madalam, teine pool tuleb normist kõrgem (norm -1,8..+0,6°C). Sademeid on normi piires või enam (norm 27..43 mm).
Märts 2023: Märtsikuu esimese poole keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane või madalam, teine pool tuleb normist kõrgem (norm -1,8..+0,6°C). Sademeid on normi piires või enam (norm 27..43 mm).
Avaldasime Keskkonnaportaalis 2022. aasta hüdroloogia valdkonna sündmusi kajastava videoloo ja Keskkonnaagentuuri blogis põhjalikuma postituse, kus toome välja möödunud aasta 10 kõige tähelepanuväärsemat hüdroloogilist tähelepanekut.
Ajalehe Postimees eestvedamisel on koostatud uuring „Eesti metsade alternatiivne hindamine“ (edaspidi MAH). Keskkonnaagentuuri blogis seletame lahti Keskkonnaagentuuri metsastatistika aluseid, kus toome välja olulisemad erinevused.
Veebruari lõpust kasutab Keskkonnaagentuur oma töös EUMETCast Terrestrial teenust, mille kaudu saame ilmaprognooside ja –hoiatuste koostamiseks vajalikke satelliitandmeid.
Ilmaradarid on üheks tähtsaimaks osaks kaasaegses meteoroloogilises seirevõrgus näidates sajualade paiknemist, liikumist ja intensiivsust suurte alade kohta mõneminutilise sammuga. Keskkonnaagentuuri andmehalduse ja seire osakonna peaspetsialist Tanel Voormansik kirjutas Keskkonnaagentuuri blogis pikemalt lahti kuidas häireid radaritelt eemaldatakse.
Valitsus otsustas võtta looduskaitse alla Soome lahes asuva Neugrundi madaliku, et tagada sealse unikaalse meteoriidikraatri puutumatus ning hoida väärtuslikku mereelustikku ja linnustikku.
Analüütikatarkvara Tableau rakenduse abil on loodud visuaalne ülevaade kaitstavate alade statistiliste näitajate kohta maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate alade tüüpide kaupa.
Veebruar 2023: kuu tuleb üldjoontes pehme talvise ilmaga, mille sekka satub ka lühiajalisi külmalaineid. Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist veidi kõrgem (norm -5,3..-1,4 °C). Sademeid on normi piires või pisut vähem (norm 29..49 mm).
2022. aastal registreeriti Eesti välgudetektorite võrgustikus 21% vähem äikest, kui oli perioodil 2005−2021 keskmiselt. Esimene pilv-maa välk registreeriti 6. aprillil Liivi lahel ja viimane 15. detsembril Pärnumaal.
Tiirikoja järvejaamal täitub 100 aastat esimestest ilmavaatlustest 1. veebruaril 2023. Ajalooürikutes on mainitud, et vaatlustega Peipsi ääres Tiirikojal on algust tehtud küll juba mõni aeg varem – oktoobris 1922, mil vaatlusi tehti II järgu jaama vaatlusprogrammi alusel. Ametlikuks algusajaks loetakse küll veidi hilisemat aega.