Eesti tulevase tuuma- ja kiirgusohutuse regulaatori loomist valmistab Keskkonnaamet ette KIK rahastuse toel ja koostöös Tarbijakaitse ja tehnilise Järelevalve ametiga.
Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb keskmisest kõrgem (norm 13,5..15,9°C). Sademeid on normi piires, paiguti vähem (norm 47..88 mm).
Sel reedel ja laupäeval toimunud Keskkonnaagentuuri häkatonil „Metsikult andmetes 2026“ otsiti uusi ja praktilisi lahendusi metsandusandmete paremaks kasutamiseks.
Kevadel Eestit läbinud haneliste massiline kevadränne on selleks aastaks lõppenud. Tänavu teatasid põllumehed Keskkonnaametile rändlindude tekitatud kahjustustest ligi 2000 hektari ulatuses. Sellel kevadel kütiti külvatud kultuuriga põllumassiividel heidutuse eesmärgil 224 hanelist.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus viis kevadise asustamise käigus Eesti jõgedesse, rannikuvetesse ja järvedesse kokku üle 73 000 lõhe noorkala ning ligi 619 000 siiavastset. Asustamine toimus aprilli teisest poolest mai keskpaigani ning kulges tavapäraselt hästi.
2026. aasta mais oli Eesti keskmine õhutemperatuur 11,2 kraadi, mis on 0,7 kraadi normist kõrgem. Kõige madalam õhutemperatuur –3,7 kraadi mõõdeti Lääne-Nigulas 6. mail. Kõige kuumem oli 19. mail, kui Narvas mõõdeti lausa 29,9 kraadi ja kirja sai ka selle aasta esimene kuumapäev (õhutemperatuur kõrgem kui 27 kraadi).
Mai lõpuks on Keskkonnaameti järelevalveinspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 3000 maaüksusel ning pooleteise kuu jooksul peatanud kokku 13 raiet, sealhulgas kaks raiet kaitsealadel ja viis raiet linnurohketes metsades.
Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu ja aeg on teha kokkuvõtteid. Valmis ülevaade Eesti meteoroloogilisest kevadest, kus vaatame otsa kevadkuude ehk märtsi, aprilli ja mai ilmanäitajatele.
Täna alustab Keskkonnaamet taas Peipsi järve vanadest võrkudest puhastamist ehk tragimist. Tragimistöid tehakse sel nädalal 3.-4. juunil ning järgmisel nädalal 9.-10 juunil.
RMK on aastatepikkuse teadus- ja arendustööga metsaseemnemajanduses jõudmas lähiaastatel esimeste kõrgema astme seemlate rajamiseni. See loob vundamendi metsadele, mis on vastupidavamad haigustele ja kliimamuutustele, kasvavad kiiremini ning annavad hektari kohta rohkem kvaliteetset puitu.