Viimaste päevade intensiivsed sademed on oluliselt tõstnud Reiu jõe veetaset.

Kliimaministeerium avalikustas ajakohastatud üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Uuendatud kaardid aitavad paremini hinnata võimalikke veetaseme tõuse ning kavandada vajalikke ennetavaid meetmeid nii ruumilises planeerimises kui ka kriisijuhtimises.

Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik.

Räägime lendorava olukorrast Eestis ja Soomes, tutvustame tulemusi ning arutame liigikaitse tuleviku üle. Lendorava LIFE projekti tegevusi kokkuvõttev seminar toimub 17. oktoobril Mäetaguse mõisa ballisaalis (Pargi 2, Mäetaguse alevik).

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastas kokku viit projekti, mis viiakse ellu Keenias, Tansaanias, Moldovas, Gruusias ja Armeenias kokku üle 800 000 euroga. Projektid aitavad arenguriikides kasutusele võtta uudseid reoveepuhastuslahendusi, ennetada metsatulekahjusid, edendada taastavat põllumajandust ning tõsta teadlikkust energiatõhususest ja taastuvenergia kasutamisest.

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Alanud põdrajahi hooaja eesmärk on hoida põtrade arvukust mõõdukal tasemel. Põtrade nagu ka teiste suurulukite küttimislimiit kehtestatakse maakondlike jahindusnõukogudes teaduspõhiste soovituste alusel.

Kuni 11. oktoobrini on võimalik kandideerida Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) lühiajaliste kliimamõjurite inventuuri puudutava metoodikaaruande „2027 IPCC Methodology Report on Inventories for Short-lived Climate Forcers“ autoriks või toimetajaks.

Selle aasta soe ja rahulik septembriilm on toonud meile muu hulgas erakordselt sooja merevee, mida on näha ka viimastelt satelliidipiltidelt.

Keskkonnaagentuuri uuelt töölaualt nähtub, et kaitstavatel aladel on enim merealasid ning maismaal erinevatest kõlvikutüüpidest metsa ja rabasid.