Eesti looduse päeva retkedel käis sadu inimesi
12.-19. augustil toimus üle Eesti 37 loodusretke, kus osales kokku pea 700 inimest pluss kümmekond lemmiklooma.
12.-19. augustil toimus üle Eesti 37 loodusretke, kus osales kokku pea 700 inimest pluss kümmekond lemmiklooma.
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) tegi keskkonnaametile ettepaneku võtta Saaremaal enda hoole alla Viidumäe keskuse looduskaitseala kaitseväärtusi tutvustava ekspositsiooni, ent hoonele soovitab RMK leida uue peremehe.
KIKi roheinnovatsiooni eksperdid Laura Gredzens ja Anni Raie arutlevad 12.09 Äripäevas, milline on täna Eesti roheidude ärikeskkond, et maailmapäästvad uued tehnoloogiad ja lahendused saaksid sündida. Samuti, kuidas toetame seda riigi poolt?
Igal aastal korraldab Keskkonnaamet selguseta päritolu jäätmete koristamist reformimata riigimaalt. Tänavu koristatakse prügist kokku viis maatükki kolmes maakonnas: Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal. Jäätmete koristamiseks ja ringlusesse suunamiseks või kõrvaldamiseks on Keskkonnaameti eelarves 30 tuhat eurot.
Keskkonnaportaali on lisandunud uus teemaleht "Muld ja maahõive"! Uuri lähemalt miks ning kuidas muldasid seiratakse ning milliseks on hinnatud mulla tervis.
Keskkonnaportaali on lisandunud uus teema "Loodushüved"! Uuri lähemalt mis need loodushüved on ja kuidas saaksid andmeid kasutada.
Tänasest, 18. septembrist saab KIKist taotleda toetust erinevatele metsandusalastele tegevustele keskkonnaprogrammi metsanduse programmist. Toetuse summa ühele projektile on kuni 180 000 eurot.
Vähipopulatsioonide turgutamiseks asustab Keskkonnaamet ümber 5500 jõevähki. Septembris ja oktoobris viiakse jõevähid ümber vähikatku tõttu tühjaks jäänud või seni vähkide poolt asustamata veekogudesse Pärnumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Võrumaal ja Saaremaal.
KIK rahastas ligi 360 000 euroga 35 projekti, mis suurendavad 1.-12. klasside õpilaste teadlikkust rohetehnoloogiast. Projektid aitavad tutvustada õpilastele ja kooliperele rohetehnoloogia valdkonda, selle seost kliimamuutustega ning panustavad ka keskkonnahoidu.
Eesti võimaliku tuumajaama ühe reaktori aastane kasutatud kütuse kogus oleks tõenäoliselt 12 tonni. Tuumajaama rajamise otsust veel ei ole, selle otsuse langetab Riigikogu ja teadmistepõhise otsuse langetamiseks on Kliimaministeeriumi eestvõttel tegutsev tuumaenergia töörühm tellinud mitmeid analüüse.