Heitveega keskkonda juhitud saasteainete kogused aastas
Heitveega keskkonda juhitud koormused on stabiliseeruvas langustrendis. Mõõtmiste algusest on koormused alanenud mitmekordselt.
Heitveega keskkonda juhitud koormused on stabiliseeruvas langustrendis. Mõõtmiste algusest on koormused alanenud mitmekordselt.
Suurem osa tekkinud reoveesette kogusest leiab kasutust põllumajanduses. Töödeldud reoveesetet taaskasutatakse ka haljastuses, rekultiveerimisel, põllumajanduses ning biogaasi tootmisel. Kokkuvõtvalt leiab taaskasutuse üle 90% reoveesettest.
Läänemere üheks olulisemaks halva seisundi põhjustajaks on tänapäeval eutrofeerumine. Eutrofeerumine kujutab endast veekogu rikastumist toitainetega (lämmastik ja fosfor), mille liigne sisaldus põhjustab mereökosüsteemis probleeme: suureneb primaarproduktsioon, tihenevad veeõitsengud, kahaneb vee läbipaistvus, väheneb hapniku sisaldus põhjalähedases kihis. Alates 20. sajandi algusest on Läänemeri...
Indikaator näitab vähemalt hea ökoloogilise seisundi saavutanud pinnaveekogumite osakaalu Eestis. Lisaks ökoloogilisele seisundile hinnatakse ka veekogumite keemilist seisundit (ohtlike saasteainete sisaldust veekeskkonnas), kuid andmete vähesuse tõttu pole keemilist seisundit siinse indikaatori kõrval arvestatud. Ökoloogiline seisund on seisundiindikaator, mille põhjal kavandatakse...
Indikaator näitab Eesti rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hinnangut eesmärgi (vähemalt hea ökoloogiline seisund) suhtes. Ökoloogilise seisundi hindamise põhimõtteid on kirjeldatud indikaatori pinnaveekogumite seisund juures.
2020. aastal koostas Eesti Geoloogiateenistus Eesti põhjaveekogumite seisundite hinnangu, mille tulemuste põhjal paigutus 74% Eesti põhjaveekogumitest heasse seisundisse (nendest heas, kuid ohustatud seisus oli 43%) ning 26 % põhjaveekogumitest oli hinnatud halba seisundisse.
Võõrliigid on inimtegevuse tagajärjel väljapoole oma looduslikku levilat levinud liigid. Invasiivsed on need võõrliigid, kes on suutnud looduses püsima jääda ning oma arvukuse või elutegevusega ohustavad kohalikku elustikku ja kooslusi.
Looduskaitseseaduse järgi on kaitsealused liigid jaotatud nende ohustatuse järgi kolme kaitsekategooriasse. Kõige ohustatumad liigid kuuluvad I kaitsekategooriasse ning kõige vähem ohustatud III kaitsekategooriasse. I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide nimekirjad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ning III kaitsekategooria liikide nimekiri keskkonnaministri määrusega.
Tänapäeval on punane nimestik eelkõige andmebaas looduses elavate liikide seisundi kirjeldamiseks, lähtudes kas globaalsest või piirkondlikust väljasuremisriskist. See andmebaas on loodushoiu tegevuste kavandamise lähtekohaks.
Loodusdirektiiv (92/43/EMÜ) on Euroopa Liidu looduskaitselist tegevust korraldav õigusakt, mille põhieesmärk on tagada EL jaoks olulise väärtusega looduslike liikide ning elupaikade soodus looduskaitseline seisund. Direktiivi täitmiseks on moodustatud üle-Euroopaline kaitsealade võrgustik Natura2000.