UUS KESKKONNAPORTAALIS! Valminud on soo aastaraamat 2024. Soo aastaraamatutes on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogilise seire tulemused.

Täna, rahvusvahelisel märgalade päeval rõhutatakse märgalade kaitsmise ja taastamise kasvavat tähtsust. Need elutähtsad ökosüsteemid on maailmas kadumas kolm korda kiiremini kui metsad – alates 1970. aastast on hävinud juba 35% märgaladest.

Keskkonnainvesteeringute Keskus avalikustas uue strateegia aastateks 2025 – 2030. KIKi eesmärgid ja tegevuse põhialused võrreldes eelmise strateegiaga ei muutunud, täpsustusid tegevuse suunad ning mõõdikud.

Hirvekaamera pakub aeg-ajalt põnevaid üllatusi ja toob meile tehnika vahendusel koju kätte looduse saladusi, millest varem pole kuulnud. Näiteks hirvepullide tekitatud heli, kui hundid neile väga lähedale tulid. Selline olukord, kus kaamerapildis oleks korraga hirvi ja hunte, on ülimalt haruldane ning meil õnnetus seda näha lausa neljal korral!

Vabariigi Valitsus nimetas Kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa asemel Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Annika Uudelepa.

2025. aasta kalaks on valitud salapärane ja sitke rändur – angerjas. Heidame pilgu angerja argipäevale ning avaneb võimalus elada kaasa ka tema kriitilisematele eluperioodidele.

Kliimamuutustele vastupidav põllumajandus aitab säilitada tootlikkust ja hoida põllumajandustootjate sissetulekuid stabiilsetena, samal ajal tagades toidujulgeoleku ja ökosüsteemide kaitse Euroopas. Põllumajanduse ülemineku toetamiseks on vaja strateegilisi investeeringuid ja tugevamat juhtimist, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaatest.

Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud kahepäevane konverents „Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikused mõjud“ keskendus tuuleparkide kavandamise ja toimimisega seotud elustiku kaitse küsimustele.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt osales 16.–17. märtsil Brüsselis Euroopa Liidu energeetikanõukogu ja keskkonnanõukogu istungitel. Kahe päeva keskseteks teemadeks olid energiajulgeolek Lähis-Ida pingete taustal, kriitilise taristu kaitse, Ukraina toetamine, ja 2030. aasta järgne kliimapoliitika, sh heitkogustega kauplemise süsteemi oodatav ülevaatus.

Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.