Näitaja väljendab aasta jooksul tekkinud jäätmete, sh tava- ja ohtlike jäätmete, kogust miljonites tonnides.

Indikaator näitab paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest õhku paisatud eriti peenete osakeste (PM2.5) aastaseid heitkoguseid tuhandetes tonnides ning aastateks 2020–2029 ja 2030 seatud vähendamise eesmärke võrreldes baasaastaga (2005) protsentides.

Väävliühendid moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda. Eestis on vääveldioksiidi heitmete vähenemisele kaasa aidanud elektrijaamade tehnoloogiliste lahenduste uuendamine.

Ammoniaagi heitkogused tulevad peamiselt põllumajandusest ja põhjustavad happevihmade teket, mis kahjustab nii loodust kui inimeste vara.

Lenduvad orgaanilised ühendid koos teiste saasteinetega panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse ning võivad põhjustada limaskesta ärritusi. Veerand sajandi jooksul on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud rohkem kui poole võrra. Eesti on 2023. a seisuga täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise aastateks 2020-2029 seatud eesmärgi.

Lämmastikoksiidid põhjustavad happevihmade teket ning koos teiste saasteinetega panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse. Lämmastikoksiidide heide, mis peamiselt pärineb energia- ja transpordisekorist, on vähenenud rohkem kui poole võrra (1990datest). Eesti on viimastele ametlikele andmetele tuginedes täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise eesmärgid.

Kasvuhoonegaasid põhjustavad kliimamuutusi sealhulgas ekstreemseid ilmastikunähtuseid. Kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel kümnenditel olnud langustrendis, kuid kliimamuutuste leevendamiseks tuleb leida veel võimalusi heitkoguste vähendamiseks, näiteks kasutades rohkem taastuvenergia võimalusi.