Riik omandas eelmisel aastal rekordiliselt looduskaitseliste piirangutega maad
Riik omandas RMK kaudu 2024. aastal 35 looduskaitseliste piirangutega kinnisasja kogupindalaga 481 hektarit, mida on enam kui kaks korda rohkem kui üle-eelmisel aastal.
Riik omandas RMK kaudu 2024. aastal 35 looduskaitseliste piirangutega kinnisasja kogupindalaga 481 hektarit, mida on enam kui kaks korda rohkem kui üle-eelmisel aastal.
RMK korraldatud metsapostkaardi joonistusvõistluse „Metsa läksin ma!“ parimad on selgunud ning need kõik trükitakse postkaartideks.
Kliimaministeerium plaanib kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja tootlikkuse kasvatamiseks toetada ettevõtteid enam kui 9 miljoni euroga. Toetuse esialgsed tingimused saadeti kooskõlastusringile, et saada tagasisidet nii ettevõtetelt kui ka teistelt ministeeriumitelt.
Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki välisõhk. Välisõhu kvaliteedi paranemine viimase kümnendi jooksul on olnud märkimisväärne, vähendatud on enamike saasteainete taset. Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 103 looma. Algselt oli see number 90, aga tänu andmete täpsustumisele, andis Keskkonnaamet loa küttida sellele lisaks Pärnu-Viljandi ohjamisalal 8 hunti ja Ida-Viru ohjamisalal 5 hunti.
Kliimaministeerium tunnustas täna Eesti looduskaitse kõrgeima tunnustuse ehk Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga Tartu Ülikooli biosemiootika professorit Kalevi Kulli pikaajalise ja mitmekülgse panuse eest Eesti looduskaitsesse. Lisaks anti üle looduskaitsemärgid silmapaistvatele inimestele, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud Eesti looduse hoidmisele ja väärtustamisele.
„2023. aastal vähenesid pea kõigi peamiste saasteainete heitkogused. Õhusaasteainete heitkoguste trende mõjutas analoogselt eelnevate aastatega Euroopa elektriturg, kuid vastupidiselt varasema aastaga oli nõudlus kodumaisele elektrile madalam ja sellest tulenevalt ka heitkogused,“ selgitab Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Elo Mandel.
Valminud on iga-aastane kaardilugu möödunud aastal looduskaitselistes objektides toimunud muudatustest. Tegemist on juba seitsmenda ülevaatega, mis koostatakse just looduskaitsekuu alguseks.
Mais ja juunis kutsume Sind saama osa pärandniitude majandajate argielust - neljal nädalavahetusel avavad oma koduväravad talumajapidamised, et tutvustada oma niitude mitmekesisust, pärandtõuge ning taastamis- ja hooldustöid.