Ameerika Meteoroloogia Seltsi iga-aastase kokkuvõtte kinnitusel oli aasta 2023 Euroopas üks kõige soojemaid dokumenteeritud aastaid.

Juba praegu näeb maaomanik keskkonnaportaalis või metsaregistris, millised looduskaitset vajavad väärtused tema maal asuvad. Nüüd toob Keskkonnaamet info maaomanikule veelgi lähemale ja hakkab registris toimuvatest muutustest e-kirjaga teavitama.

Pärandniitude silmapaistvateks majandajateks nimetati Ulvi ja Tiit Uusoja, Ülle Tamm ja Viljar Ilves Täna õhtul andis Keskkonnaamet üle tunnustused silmapaistvatele pärandniitude majandajatele, et tänada neid, kes on andnud suure panuse elurikaste pärandkoosluste säilitamisesse ja taastamisse. Tunnustuse pälvisid Ulvi ja Tiit Uusoja Hiiumaalt, Ülle Tamm Manilaiult ja Viljar Ilves Alam-Pedja...

Juuli keskmisena kujuneb õhutemperatuurilt normilähedaseks või veidi kõrgemaks (norm 17,2..18,4°C) – kuu esimene kolmandik tuleb normist pisut madalam, seejärel muutub ilm soojemaks. Sademeid on normi piires, kohati pisut vähem (norm 49..82 mm).

Tänasel heinamaarjapäeval on fookuses Eesti looduse mitmekesisemaid maastikud – pärandniidud. Sel puhul toimuvad pärandniitude avastusretked ning Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet kuulutavad välja parima pärandniidu majandaja konkursi.

Eelmisel aastal vastu võetud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muudatuses kehtestati raadamistasu, mis hakkab kehtima 1. juulist. Raadamistasu suuruseks on 4464 eurot hektari kohta ning selle eesmärgiks on suunata maakasutust nõnda, et metsad Eestis säiliksid.

Raudtee rajamisega kaasnevad paratamatult keskkonnamõjud ning kuna kompensatsiooni- ja leevendusmeetmete – näiteks raba veerežiimi taastamine – edukus pole täielikult prognoositav, siis on oluline roll kanda mõjude ning meetmete seirel.

Rainer Vakra: keskkonnaamet pole rääkinud Linnamäe paisu hävitamisest Keskkonnaamet usub jätkuvalt, et võimalik on leida kompromiss Natura 2000 alade võrgustikku hõlmatud Jägala jões lõhedele sobivate elupaikade taastamisel ning muinsuskaitseväärtusega Linnamäe paisu säilitamisel, kirjutab ameti peadirektor Rainer Vakra. Andri Küüts E, 21/02/2022 - 09:58

Valitsus kinnitas viimased ülevaatamist ja uuendamist vajanud kaitsealade kaitse-eeskirjad. Sellega jõudis lõpule Keskkonnaministeeriumi mitu aastat kestnud töö, mille käigus viidi kõik kaitse-eeskirjad kooskõlla looduskaitseseadusega.

Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.