Kliimanäituse tuur: Käega katsutav kliima. Mis meist saab?
Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub kõiki huvilisi osalema kliimanäituse „Käega katsutav kliima. Mis meist saab?“ tuuril, mis toimub 23. augustil kell 12 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.
Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub kõiki huvilisi osalema kliimanäituse „Käega katsutav kliima. Mis meist saab?“ tuuril, mis toimub 23. augustil kell 12 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.
Tänavusel looduse päeval räägime vee-loodusest, voolavatest vetest, jõgedest, aga ka soodest, rabadest, soometsadest. Looduse päeva teemaks ongi tänavu vee-Eesti, päev on pühendatud meie veealade väärtustamisele ning hoiule laiemalt. Olete oodatud tähistama Eesti looduse päeva 16. augustil 2025 algusega kell 12.00 Tipu Looduskoolis Soomaal.
KMH aruande avalik arutelu toimub 16.09.2025 kell 17.00 Kolga-Jaani raamatukogus (Viljandi mnt 6, Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandimaa).
Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub kõiki huvilisi osalema kliimanäituse „Käega katsutav kliima. Mis meist saab?“ tuuril, mis toimub laupäeval, 9. augustil kell 12 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.
Ujurite vabatahtliku seire eesmärgiks on ujuriliikide leviku ja pikemas perspektiivis ka leviku muutuste jälgimine. Lisaks kaitsealuste liikide - laiujur ja lai-tõmmuujur - leviku täpsustamine.
Anna meile teada kui juhtud maoaastal roomajat kohtama, nii saame üheskoos nende levikuinfot täiendada. Anna oma vaatlustest meile teada Loodusvaatluste nutirakenduse või PlutoF GO äpi kaudu. Võimalusel lisa vaatluse juurde foto.
Tule kuula, kuidas käib talvituvate nahkhiirte vabatahtlik seire. Kohtume 3 veebruaril kell 16.00 Teamsis (osalemislink https://bit.ly/40zS1y4).
Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärkideks on: talvituvate nahkhiirte liikide leviku kaardistamine; keldrite olulisuse hindamine nahkhiirte talvituspaigana; teadlikkuse tõstmine talvituvate nahkhiirte osas. Edasta oma vaatlused Loodusvaatluste nutirakenduse või PlutoF Go nutirakenduse abil.
2025. aasta loomaks on põder, Eesti suurim maismaa imetaja, kes sümboliseerib meie looduskeskkonna mitmekesisust ja keerukaid seoseid inimese ning metsloomade vahel. Põdra-aasta keskendub populatsiooni seisundile, seda mõjutavatele teguritele ning inimese ja põdra vahelistele kohtumistele, mis ulatuvad sageli ka linnakeskkonda. Samuti pööratakse tähelepanu metsloomade liikumisteede sidususele ja...
Kevadeti on põldudel ja rohumaadel peatumas ja toitumas märgata suuri hane- ja lagleparvi, kus korraga võib olla esindatud mitmeid erinevaid liike. Iga-aastased vabatahtlikud vaatlused aitavad täiendada riiklikku seiret ning piisavalt suure valimi korral saame välja selgitada liikide erisuse ja jaotumise ruumis ning pikema perioodi jooksul ka muutused liikide levikus ja arvukuses.