2023. aasta sügis oli normist soojem. Ka päikesepaistet ja sademeid oli normist enam.

Valminud on maismaa tuuleparkide arenduste ülevaade, millest selgub, et Eestis on aastaks 2030 planeerimisel piisavalt projekte, et maismaale rajada vähemalt 2 000 MW (u 285 tuulikut võimsusega 7 MW/tk) ulatuses tuuleparke.

Ülevaade meteoroloogilisest talvest 2023/2024.

Milline on Eesti muldade tervis ning kuidas seda mõõdetakse? Sellele leiab vastused värskelt valminud Keskkonnaagentuuri metsa- ja põllumulda seire kaardiloost.

Keskkonnaagentuur kutsub virtuaalsele ilmajaama tuurile! Tallinn-Harku ja Tartu-Tõravere ilmajaamades on võimalik külastada reaalajas ilmaandmeid koguvat vaatlusväljakut ja ilmateenistuse püsiekspositsiooni. Seal saab vastused ilma puudutavatele küsimustele, tutvuda ilmavaatluste tegemisega, näha ja katsuda nii ajaloolisi kui ka tänapäevaseid mõõtevahendeid ning teha ka üks ühisvaatlus. Nii kodus...

Töö eesmärgiks oli vastavalt lähteülesandele kaardistada Keila jõe ning selle lisajõgede ja alates 8 km2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgaladel olevate reostus allikate koormuse mõju Keila jõe valgalal. Tegemist on pilootprojektiga, mille tulemusena valmivat koormuse hindamise metoodikat on kavas kasutada ka ülejäänud mitteheas seisundis olevate veekogude valgaladel tekkiva...

Töö käigus koguti andmeid ajavahemikus 01.07.2013 kuni 01.10.2014 veekeskkonna seisundit parandavate tegevuste kohta. Saadud informatsioon koondati tabelisse (Lisad 1.4 ja 1.5). Informatsiooni kogumiseks kasutati Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (SA KIK) toetuste andmebaasi, Põllumajandusregistrite Keskuse (PRIA) toetuste andmebaasi, Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) ning kohalike...

Töö käigus koguti andmeid ajavahemikus 01.07.2014 kuni 01.10.2015 veekeskkonna seisundit parandavate tegevuste kohta. Käesoleva ülevaate koostamise käigus hinnati kõikide rakendatud tegevuste eesmärgipärasust. Eesmärgipäraseks loeti tegevused, mis vähendasid kogumi seisundit mõjutavat koormust 28. Näiteks loeti eesmärgipäraseks kalapääsu rajamine kogumile kui kogumi alamkoormusena oli toodud VH...

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Selja jõe veekvaliteeti mõjutavad võimalikud reostusallikad ja koostada tegevuskava Selja jõe seisundi parandamiseks. Kuna Selja jõe halva seisundi põhjuseks on liigne toitaineterohkus, siis käesolevas 4 töös on pööratud põhitähelepanu toitainete koormuse allikatele ja nende negatiivse mõju vähendamise abinõudele. Töö alguses koguti olemasolevat...