Keskkonnaagentuuris kohtusid avaliku- ja erasektori esindajad, et ühise laua taga arutada keskkonnahoidlike riigihangete temaatikat.
Ligi kahe aasta jooksul ei ole Kanakülla jõe kaldale ehituskeeluvööndisse ebaseaduslikult rajatud puhkekompleksi omanik seaduse rikkumist lõpetanud. Hoolimata Keskkonnaameti korduvatest märgukirjadest, kontrollkäikudest, silmast silma kohtumisel antud selgitustest ja korduvalt määratud sunnirahadest ei ole omanik ebaseaduslikke hooneid likvideerinud ning jätkab nende väljaüürimist. Viimase sammuna...
Keskkonnaagentuur on uuendanud jäätmemajanduse näitajaid. Aastatel 2000 − 2017 kahekordistus Eestis jäätmete teke 11,6 miljonilt tonnilt 25,2 miljonile tonnile. Selle ühe põhjusena võib välja tuua põlevkivitööstuse jäätmete mahu suurenemise. 2017. aastal moodustas 80,4 protsenti jäätmete koguhulgast just põlevkivi tuhk. Vaatamata ajutisele vähenemisele perioodil 2018 − 2020, on põlevkivitööstuse...
Arhitektuurikonverentsil „Uus ja vana ajaloolises keskkonnas“ käsitletakse seda, kuidas sobitada omavahel uut hoonestust ning ajaloolist ja pärandiväärtusega keskkonda. Konverents ettekannetega nii arhitektuuri kui pärandikaitse vaatevinklitest toimub 9. detsembril Lahemaa rahvuspargis Viinistu kunstimuuseumis.
Keskkonnaameti algatatud või heaks kiidetud keskkonnamõju hindamise aruanded ning keskkonnamõju hindamise strateegilised aruanded kolisid keskkonnaotsuste infosüsteemi. Uues registris on loodud mitmeid uusi funktsioone, näiteks on loodud kaardirakendus erinevate keskkonnamõju hindamise aktide leidmiseks. Keskkonnaameti klientidele registriga seoses lisakohustusi seega ei lisandu.
Käesoleva töö eesmärgiks oli teostada setete eemaldamise võimalike variantide analüüs, teostatavuse kulutõhususe hinnang ja tehnilise projekti koostamine Köstrijärve VEE2133700 (Köstrejärve) sisekoormuse vähendamiseks. Samuti tuli anda hinnang, kas suurtaimestiku eemaldamine on teaduslikult põhjendatud.
Keskkonnaameti jäätmebüroo ülevaade kohalike omavalitsuste jäätmekorraldusest näitab, et aasta jooksul on jäätmeveo korraldus muutunud elanikule mugavamaks 33 omavalitsuses. Lisandunud on 11 omavalitsust, kus biojäätmete äravedu on korraldatud jäätmeveo teenuste hulgas.
Keskkonnaametil on valminud kaks järjekordset vee-elupaikade taastamise projekti, mis parandavad kalade sigimisvõimalusi ja rikastavad veeökosüsteeme.
Alates järgmisest neljapäevast, 1. detsembrist on võimalik soetada veebilehel kalaluba.ee kalastuskaarte 2023. aastaks. Kalastuskaarti saab taotleda ka Keskkonnaameti kontoris kohapeal, posti ja e-posti teel. Enne kalastuskaardi taotlemist tuleb veenduda, et oleks esitatud kohustuslik püügiaruanne eelneva perioodi kalastuskaardi eest.
2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.