Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2024. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused. Antakse ka ülevaade seirevõrgu hetkeseisust, rekorditest ja tähtsamatest aastat iseloomustanud sündmustest.

2023. aasta kujunes keskmisest ligi 10% veerohkemaks .Hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Käesoleva töö eesmärgiks oli hüdrogeoloogilise modelleerimise teel kindlaks teha Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (NTA) piires välja valitud pilootalal paiknevate veehaarete (puurkaevude) toitealad, selgitamaks millisest suunast ning alalt põhjavesi, sh saasteained veehaaretesse (puurkaevudesse) liiguvad. Vastavalt uuringu lähteülesandele kaardistati toitealal veekvaliteeti...

Reaalne olukord Eestis on selline, et aastal 1985 valitud kümnest geenireservimetsast (3500 ha) on vaid osa riigi omandis ja sellestki on olulisele osale kehtestatud erineva rangusega kaitserežiim.

Väikepõletusseadmete õhuheitmed ja nende mõju elukeskkonnale on viimastel aastatel pälvinud laialdast tähelepanu ning vastavaid uurimusi on läbi viidud mitmetes maades, sealhulgas Euroopas põhjalikumalt just Põhjamaades ja Austrias, kus vastavate seadmete kasutus on enam levinud.