Väljasuremisohus lendorava kaitseks moodustab riik 15 uut püsielupaika ja muudab kümne olemasoleva püsielupaiga piire. Suurem osa uusi looduskaitsepiiranguid on kavas kehtestada riigimaal, aga muudatused puudutavad ka erametsaomanikke. Riik on maaomanikke püsielupaikade kavandamisse kaasanud ning püüdnud nendega leida kompromisse, mis arvestaksid nii maaomanike kui ka lendorava huvidega.
Tänavu ilmunud Eesti põhjaveekogumite seisundite vahearuanne on koostatud 2020 – 2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal.
Tänavu ilmunud Eesti põhjaveekogumite seisundite vahearuanne on koostatud 2020 – 2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal.
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.
Töös analüüsitakse kohalike omavalitsuste rohevõrgustike planeeringuid ja tehakse ettepanekuid nende parendamiseks. Töö keskendub rohevõrgustiku tugialade ja koridoride määramisele. Kokku analüüsiti 40-ne kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuid.
Töös analüüsitakse kohalike omavalitsuste rohevõrgustike planeeringuid ja tehakse ettepanekuid nende parendamiseks. Töö keskendub rohevõrgustiku tugialade ja koridoride määramisele. Kokku analüüsiti 40-ne kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuid.
Mereseire eesmärgiks on Eesti merealade vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh elustikus ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega (sh kliimamuutuste mõju), aga ka võimalike ohuolukordade kindlaks tegemine ja...
Mereseire eesmärgiks on Eesti merealade vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh elustikus ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega (sh kliimamuutuste mõju), aga ka võimalike ohuolukordade kindlaks tegemine ja...
Mereseire eesmärgiks on Eesti merealade vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh elustikus ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega (sh kliimamuutuste mõju), aga ka võimalike ohuolukordade kindlaks tegemine ja...