TOP 7 tähelepanekut 2022. aasta välisõhu kvaliteedi seire tulemustest
Välisõhu seire käigus jälgime kohalikku välisõhu kvaliteeti, õhusaaste levimist üle riigi piiride, sademete keemilist koostist ning analüüsime õhukvaliteedi muutusi.
Välisõhu seire käigus jälgime kohalikku välisõhu kvaliteeti, õhusaaste levimist üle riigi piiride, sademete keemilist koostist ning analüüsime õhukvaliteedi muutusi.
Keskkonnaamet tegi ettepaneku võtta kaitse alla üle Eesti 23 uut käpaliste püsielupaika. Juba varem on kaitse alla võtmise ettepanek tehtud neist 15 ala osas, mille vööndeid ja välispiire amet korrigeeris. Lisaks on kavas muuta 13 varasemalt kehtestatud käpaliste püsielupaiga välispiiri ja arvata kaitse alt välja üks püsielupaik, mis looduslike protsesside tõttu on muutunud käpalistele sobimatuks.
Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.
Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.
Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.
Väljasuremisohus lendorava kaitseks moodustab riik 15 uut püsielupaika ja muudab kümne olemasoleva püsielupaiga piire. Suurem osa uusi looduskaitsepiiranguid on kavas kehtestada riigimaal, aga muudatused puudutavad ka erametsaomanikke. Riik on maaomanikke püsielupaikade kavandamisse kaasanud ning püüdnud nendega leida kompromisse, mis arvestaksid nii maaomanike kui ka lendorava huvidega.
Tänavu ilmunud Eesti põhjaveekogumite seisundite vahearuanne on koostatud 2020 – 2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal.
Tänavu ilmunud Eesti põhjaveekogumite seisundite vahearuanne on koostatud 2020 – 2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal.
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.