Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) kutsub liikmesriike nimetama eksperte, kes hakkavad planeerima seitsmenda hinnanguaruande (AR7) ülesehitust.
Looduskaitsekuu puhul avalikustab Keskkonnaagentuur illustreeritud ülevaate looduskaitsestatistikast. Kaardiloost leiab põnevat teavet nii Eesti kohta tervikuna kui ka maakondade ning omavalitsuste arvestuses. Välja on toodud viimased andmed erinevate kaitstavate loodusobjekti tüüpide arvu ja pindala osas ning aasta jooksul aset leidnud muutused. Lisaks on kaardiloos pühendatud peatükk maikuus...
18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada.
Aastatel 1980–2022 registreeriti 32 Euroopa riigis 5 582 üleujutustega ja 702 metsatulekahjudega seotud surmajuhtumit. Juba praegu elab iga kaheksas eurooplane piirkonnas, kus võimalus jõgede üleujutustele on tavapärasest suurem. Umbes 30% Lõuna-Euroopa elanikest on pidevas veepuuduses. Tänu kliimamuutustele puutuvad inimesed veelgi rohkem kokku äärmuslike ilmastikutingimustega, millel on sageli...
Eluslooduse riikliku seire eesmärk on koguda kvaliteetseid andmeid elupaikade, liikide ja koosluste seisundi terviklikuks hindamiseks Eestis. Selle alusel tehakse riigis palju erinevaid elukeskkonda mõjutavaid otsuseid, mis on seotud näiteks majandamise, planeeringute ja loodusvarade kasutamisega.
Kevadiselt soojade ilmade saabumisel on alanud kuuse-kooreüraski lendlus. Keskkonnaagentuur koostöös RMK-ga on üles seadnud riiklikud Mandri-Eesti seirepunktid, et kaardistada üraskite arvukust ning levikut ning prognoosida võimalikke kahjustusi.
Igal aastal on 22. mail rahvusvaheline elurikkuse päev ja selle puhul avaldasime blogiloo, mis tutvustab ELME projekti tulemusel valminud põnevaid ökosüsteemiteenuseid tutvustavaid kaarte.
Seismoseire võimaldab registreerida ja lokaliseerida erinevaid seismilisi sündmusi varingutest pankrannikul relvakatsetusteni laskepolügoonidel.
Maa-ametil valmis 2022. aasta digitaalne Eesti põhikaart Eesti põhikaart 1:10 000 on kõige detailsem (mõõtkavatäpsus 1:5 000 - 1:10 000) kogu Eesti territooriumi kattev suuremõõtkavaline digitaalne topograafiline kaart. Age Sild E, 28/02/2022 - 16:04
Suur suveleitsak ja vihmapilvede nappus on kergitanud jõudsalt tuleohtlikkust meie metsades ja maastikel. Selleks, et ennetustööd veelgi efektiivsemaks muuta arendab Keskkonnaagentuur koostöös Tartu Ülikooli ja KeMIT-ga välja uut tuleohukaarti – uuenemas on nii meetod kui ka veebilahendus.