Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

Uuringud on seotud Eesti suurkiskjate (karu, hunt, ilves) elupaiga kasutuse ja toitumisega, nende geneetikaga, samuti kahjustuste ekspertiiside parandamisega.

2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine.

Taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandudes võivad tulevikus olla elektri hinnad odavad või suisa miinusmärgiga, päikeselistel tundidel suudame taastuvelektrit juba ka praegu eksportida. Nendel tundidel, mida ilm ei soosi, on vastupidi. Kas elektri salvestamise tehnoloogia on juba piisavalt tasku- ja asjakohane ning aitaks hinnahüppeid tasandada, räägib Eesti Taastuvenergia Koja juht Silver Sillak.

Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus on novembris kogutud andmete põhjal 2 924 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 75,4%.

Töö koostamisel lähtuti järgmistest eesmärkidest: 1. Võrrelda setete kuhjumise dünaamikat võrreldes 2018 aastaga ja anda hinnang, millist mõju (olemus ja olulisus) avaldavad Ahja jões kogunevad/kuhjunud setted. 2. Anda hinnang, kui kaugele on setete kuhjumisel piirkonnas tuvastatav Saesaare paisu paisutuse mõju. 3. Pakkuda välja täiendavad lahendused (sealhulgas võimalikud insener-tehnilised...

Seismoseire tuvastatud seismilised sündmused 2023 ja 2024

Loodusdirektiivi mereelupaikade ja meretuuleparkide analüüs.

Liikide seisundist, trendidest ja leevendusmeetmetest Eestis.