Märts 2023: Märtsikuu esimese poole keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane või madalam, teine pool tuleb normist kõrgem (norm -1,8..+0,6°C). Sademeid on normi piires või enam (norm 27..43 mm).

Avaldasime Keskkonnaportaalis 2022. aasta hüdroloogia valdkonna sündmusi kajastava videoloo ja Keskkonnaagentuuri blogis põhjalikuma postituse, kus toome välja möödunud aasta 10 kõige tähelepanuväärsemat hüdroloogilist tähelepanekut.

Ajalehe Postimees eestvedamisel on koostatud uuring „Eesti metsade alternatiivne hindamine“ (edaspidi MAH). Keskkonnaagentuuri blogis seletame lahti Keskkonnaagentuuri metsastatistika aluseid, kus toome välja olulisemad erinevused.

Veebruari lõpust kasutab Keskkonnaagentuur oma töös EUMETCast Terrestrial teenust, mille kaudu saame ilmaprognooside ja –hoiatuste koostamiseks vajalikke satelliitandmeid.

Ilmaradarid on üheks tähtsaimaks osaks kaasaegses meteoroloogilises seirevõrgus näidates sajualade paiknemist, liikumist ja intensiivsust suurte alade kohta mõneminutilise sammuga. Keskkonnaagentuuri andmehalduse ja seire osakonna peaspetsialist Tanel Voormansik kirjutas Keskkonnaagentuuri blogis pikemalt lahti kuidas häireid radaritelt eemaldatakse.

Valitsus otsustas võtta looduskaitse alla Soome lahes asuva Neugrundi madaliku, et tagada sealse unikaalse meteoriidikraatri puutumatus ning hoida väärtuslikku mereelustikku ja linnustikku.

Analüütikatarkvara Tableau rakenduse abil on loodud visuaalne ülevaade kaitstavate alade statistiliste näitajate kohta maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate alade tüüpide kaupa.

Veebruar 2023: kuu tuleb üldjoontes pehme talvise ilmaga, mille sekka satub ka lühiajalisi külmalaineid. Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist veidi kõrgem (norm -5,3..-1,4 °C). Sademeid on normi piires või pisut vähem (norm 29..49 mm).

25. juunil teatas tähelepanelik inimene Keskkonnaametile, et vaatamata pesitsusrahule toimuvad Haanja looduspargis raietööd. Keskkonnaameti inspektorid peatasid seal raietegevuse samal päeval.

Euroopa Liidu riigid leppisid eile kokku ühised seisukohad looduse taastamise määruse kohta, mis peab veel läbima kolmepoolsed läbirääkimised. Praeguse kokkuleppe järgi tuleb 2030. aastaks taastada 30% aladest, kus asuvad halvas seisus olevate kaitstavate liikide elupaigad ja elupaigatüübid. Eesti jätkab seni tehtud tööd elurikkuse hoidmisel ja taastamisel, hooldades järjest rohkem pärandniite...