18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada.
Enamik eurooplasi elab linnapiirkondades. Just linnadel on võtmeroll kodanike kaitsmisel ning Euroopa ühiskonna vastupanuvõime parandamisel kliimamuutuste kasvava mõju vastu. EEA (European Environment Agency) aruandes tehakse kokkuvõte Euroopa linnade kohanemisest kliimamuutustega ja antakse ülevaade toimivatest meetmetest suurenevate kliimariskide vastu. Kohanemise teadlikum eesmärgistamine ja...
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele elektrituru seaduse muutmise eelnõu, mis annab elektrisalvestust arendavatele ettevõtetele suuremat investeerimiskindlust ja reguleerib ka sätteid elektritarbimise juhtimise edendamiseks. Investeeringud elektrisalvetusse tõstavad Eesti elektrisüsteemi varustuskindlust, muudavad elektrihinda stabiilsemaks ja odavamaks ning soodustavad taastuvenergia...
Kliimaministeerium ja Riigikantselei kutsuvad inimesi igas Eestimaa paigas arutlema kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise üle ning avaldama arvamust kliimaseaduse ja rohereformi kohta.
IPCC seitsmenda tsükli esimene sisuline koosolek Istanbulis osutus üle ootuste keerukaks, kui küllaltki lihtsana tundunud tegevuskava koostamine arenes pingelisteks öötundideni kestvateks aruteludeks.
Ringmajanduse ärimudelil põhinev toodete ringlussevõtt, parandamine, korduskasutamine ja materjalitarbimise vähendamine toetaks Euroopa jõupingutusi kliimamuutuste leevendamisel.
Praegu Keskkonnaameti valduses olevate veiste näol on tegemist esialgsete projektiloomade järglastega, kes seniajani on olnud talunike kasutuses lepinguga ja hooldanud niiduelupaiku. Kõik 10 veist võõrandatakse korraga kui üks tervikvara.
23.02. 2024 a. on klienditoe telefon avatud kuni 13:00, e-kirjadele ja automaatvastajale jäetud sõnumitele vastame alates 26.02. 2024 a.
Sada aastat tagasi, 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmiseks lumikatte paksuseks mõõdeti Tallinnas 104 cm. Seda loetakse ka Eesti rekordiks.
Rahvusparki läbivate teede turvalisuse tagamiseks puhastatakse teeääred. Ohtlikke puid raiutakse ka tee servast kaugemalt, kuid suured puud, mis ohtu ei kujuta, jäetakse teeservadesse alles. Töödega alustatakse esimesel võimalusel ning need peaksid lõppema 15. märtsiks.