Keskkonnaamet avas keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS uue teenuse, mis võimaldab lisaks kiirgustegevuslubadele taotleda ka kiirgustegevuse registreeringuid.
Valitsus kiitis heaks järgmise paketi ettepanekuid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Tegemist on taastuvenergia direktiivi (RED III) alusel kokku pandud mahuka muudatuspaketiga, mis muu hulgas lihtsustab asjaajamist, toetab looduskeskkonda arvestava biomassi kasutust ning loob ühise kontaktpunkti taastuvenergia projektide tõhusamaks menetluseks.
Eestil on head eeldused plastijäätmete ringlussevõtuks, kuid selleks on vaja parandada jäätmete liigiti kogumist, arendada ringlussevõtutööstust ja rajada kaasaegseid sortimistehaseid. Seda näitab Keskkonnaagentuuri värske plastijäätmete ringlussevõtu võimekuse analüüs, mis valmis Kliimaministeeriumi tellimusel.
Keskkonnaagentuuri ja Eesti Meteoroloogia Seltsi korraldatud hääletuse tulemusel valiti tänavune Eesti aasta ilmasündmus.
Avaldasime riikliku keskkonnaseire 2024. aasta tulemuste kokkuvõtte, mis annab laiapõhjalise ülevaate Eesti looduskeskkonnas toimuvast. Seire hõlmas laia teemade spektrit alates ilmast ja õhukvaliteedist, kuni elustiku mitmekesisuse ja mereseisundi hindamiseni.
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusel valmis 2025. aasta juunikuu globaalsete ja regionaalsete ilmastikuolude ülevaade.
Nädalavahetusel jõudis lõpule, Keskkonnaagentuuri, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Garage48 koostöös korraldatud häkaton, kus osalejad lõid innovaatilisi lahendusi Keskkonnaagentuuri avaandmetele.
Tänavune november oli hämar, soe ja sajune. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,6 °C, mis on pikaajalisest keskmisest tervelt 2,5 °C kõrgem ja paigutas läinud novembrikuu alates 1922. aastast soojuselt esimese kuue hulka.
Novembriga sai läbi viimane meteoroloogiline sügiskuu ja aeg on teha ülevaade. Klimaatilise sügise alguseks saab sel aastal Eestis märkida 22.–29. september, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C. Sügise algus oli Mandri-Eestis kaks-kolm nädalat ja saartel kuni üks nädal paljuaastasest keskmisest hiljem.
Reostus, liigne kasutus, elupaikade seisundi halvenemine ja kliimamuutuse suurenev mõju on olulised surveallikad Euroopa vete seisundile. Euroopa järvede, jõgede ja põhjavee vastupanuvõime ja seisundi parandamine on prioriteet, tagamaks kvaliteetset vett nii inimestele kui ka loodusele.