Alanud aasta väljavalitud said teabelehel kokku
Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond koostas juba üheksandat aastat järjest kokkuvõtliku teabelehe aasta tegijatest looduses, keda keskkonnaorganisatsioonid tänavu esile tõsta soovivad.
Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond koostas juba üheksandat aastat järjest kokkuvõtliku teabelehe aasta tegijatest looduses, keda keskkonnaorganisatsioonid tänavu esile tõsta soovivad.
2023. aasta ilm kinkis meile nii rekordiliselt soojasid kui ka päikesepaistelisi kuid ning maksimaalsel hulgal keskmiste õhutemperatuuridega päevi. Aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, vihmasadusid kui päikesepaistet ning eriliselt pikka klimaatilist suve.
Maakera temperatuurid kerkisid 2023. aastal erakordselt kõrgele. Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), jälgis aasta jooksul kliima võtmenäitajaid. Muu hulgas teatati rekordeid purustavatest ilmastikuoludest, nagu mõõteajaloo kõige soojem kuu ja maakera ööpäevaste keskmiste...
2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005–2022 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem.
Kliimaministeerium korraldab 22.-23. jaanuaril koostöös Eesti Energia, Energiasalve ja teiste turuosalistega häkatoni, mis keskendub elektrisalvestuse rollile 100% taastuvenergia eesmärgi täitmisel. Sündmusele on kutsutud energeetika valdkonna eksperdid Eestist ja välismaalt ning selle raames valmib ühise tööna sisend, mida Kliimaministeerium kasutab elektrisalvestuse edendamiseks sobilike...
Kliimaminister Kristen Michal andis eile, 18. jaanuari kabinetinõupidamisel valitsuse liikmetele ülevaate käimasolevatest uuringutest, mille eesmärk on kaardistada Eestis leiduvad kriitilised tulevikumaavarad. Tulevikumaavarade targal väärindamisel on Michali hinnangul võimalik Eestile luua arvestatav majanduskasvu toov arenguvaldkond.
Riigimetsa Majandamise Keskus teeb veebruarikuus Pirita jõeoru maastikukaitsealal Kalmuse ja Kõrkja teel kuivanud ja kuivavate jalakate raiet. Lisaks eemaldatakse hooldatavatelt pärandniitudelt tormiheite ja -murru puid.
Riigimetsa Majandamise Keskus ootab õpetajate streigi ajal kõiki huvilisi külastuskeskustesse, pakkudes 23.-26. jaanuaril kaheksas Eestimaa paigas võimalust oma loodusteadmisi täiendada ja põnevates töötubades osaleda.
KIK ja Kliimaministeerium kutsuvad alates 5. jaanuarist rohetehnoloogiaga tegelevaid asutusi küsima toetust projektidele, mis aitavad kaasa arenguriikides kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele. Riik on seni toetanud arenguriikides 27 projekti ligi 4,2 miljoni euroga. Sellel korral toetatakse rohelahendusi ligi 950 000 euroga.
Alates esmaspäevast, 1. jaanuarist muutus biojäätmete eraldi kogumine kohustuslikuks. Neid tuleb nüüd kas tekkekohal üle anda või kodus nõuetekohaselt kompostida. Kui linnades ja alevikes on biojäätmeid mõistlik koguda konteinerisse, mida tühjendab graafiku alusel jäätmevedaja, siis eramajades või maapiirkondades võib olla sobilikum valik koduaias kompostimine.