Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva, mille eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.
Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodil jagas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetustena struktuurifondidest 130 miljonit energeetika ja liikuvuse, 278 miljonit veemajanduse ja elurikkuse ning 76 miljonit eurot ringmajanduse valdkondade projektidele. Tänu toetustele vähendati Eestis õhku paisatavat CO2 heidet üle 212 500 tonni ning kasutusele on võetud üle 665 000 MWh taastuvenergiat.
Muuhulgas sisaldab eelnõu väljatöötamiskavatsus jäätmevaldkonna digitaliseerimise plaani. Nii saadakse tulevikus värskeid andmeid, kui palju kuskil omavalitsuses jäätmeid liigiti kogutakse või kuhu käitlusesse omavalitsustest jäätmed liiguvad. Ajakohaste andmetega läheb süsteem läbipaistvamaks ja suureneb usaldus, et liigiti kogutud materjalid jõuavad käitlussüsteemi kaudu uutesse toodetesse.
Kasvuhoonegaaside inventuurist selgus, et Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 2022. aastal oli 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Aasta varem oli koguheide 13,4 miljonit tonni. Võrreldes 2005. aastaga on kasvuhoonegaaside heide siiski 12% vähenenud.
Sagedased metsatulekahjud, terviserikkeid tekitavad kuumalained, ohustatud energia- ja toidujulgeolek – selliseid ja veel kümneid riske toob värskes Euroopa kliimariskide hindamise aruandes (EUCRA) välja Euroopa Keskkonnaagentuur. EUCRA kohaselt on mitmed riskid juba saavutanud kriitilise taseme ning võivad ilma kiirete ja otsustavate meetmeteta muutuda reaalsuseks.
Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva. Meteoroloogiapäeva eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.
Kliimaministeerium avalikustas täna kliimakindla majanduse seaduse sisu ja sellega kaasnevad peamised muutused. Rõhk on puhta energiatootmise jõulisel kasvul, looduse hoidmisel ning uute tööstuste sünnil. Seaduseelnõu läheb kooskõlastusringile juunis.
Põllumuldade seire eesmärgiks on muldades toimuvate erinevate bioloogiliste, füüsikaliste, agrokeemiliste mullaparameetrite muutuste pikaajaline jälgimine. Mullaomaduste muutumine toimub väga aeglaselt ja pikaajalise perioodi jooksul. Seetõttu on oluline seirata samasid põllumuldasid pika aja jooksul, et märgata muutusi mullaprotsessides, mille põhjal teha hinnanguid.
Mereseire eesmärgiks on Eesti merealade vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh elustikus ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega (sh kliimamuutuste mõju), aga ka võimalike ohuolukordade kindlaks tegemine ja...
Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) kutsub liikmesriike nimetama eksperte, kes hakkavad planeerima seitsmenda hinnanguaruande (AR7) ülesehitust.