Lendorava seiret on nüüdseks korraldatud juba 30 aastat. Iga-aastaselt kontrollib Keskkonnaagentuur kõiki Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud lendorava leiukohti ja lisaks inventeeritakse ka teisi sobivaid elupaiku. 2023. aastal kontrolliti erinevate tööde raames ühtekokku üle 3 000 metsaeraldise. Kui algaastatel olid aluseks puistuplaanid, siis nüüd on peamiseks lähteandmestikuks lendorava...

Kuuse-kooreüraskite paljunemine ning levik sõltuvad ilmastikust ja muudest looduslikest teguritest. Igal aastal korraldab Keskkonnaagentuur Mandri-Eestis üraski seiret, mis võimaldab metsaomanikel metsakaitselisi tegevusi paremini planeerida ning nüüd saab pidevalt uuenevaid seireandmeid vaadata mugavalt Keskkonnaportaalist.

2023. aastal toimus kõre ehk juttselg-kärnkonna seire 19 seirealal, mis paiknesid Lääne, Pärnu, Harju ja Saare maakonnas. Sigimishooaeg oli seekord kahepaiksetele, sh kõrele, raske – külm kevad, pikk põuaperiood ja looduslikud vaenlased olid tõenäoliselt põhjuseks, miks nii mõneski kohas ei loendatud seekord ühtegi isendit.

Keskkonnaagentuur ja Villemdrillem kutsuvad 5. – 9. klassi õpilasi osalema videovõistlusel „Ringmajanduse meistriklass 2023“.

Põhjapoolkera 2023. aasta suve ja mere pinnatemperatuuride andmed näitavad, et suvi oli kõige soojem mõõtmisajaloos. Arvutipõhised analüüsid põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.

Tänavune suvi oli Eestis normist soojem, Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet normist pisut enam.

Igal aastal kogume ettevõtetelt jäätmearuandluse infot. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest aitab tõsta keskkonnateadlikkust.

Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.

Virumaa veekogude seisundi parandamisele keskenduva projekti LIFE IP CleanEST raames eemaldati Alajõelt probleemne Tamme pais (PAIS010770). Likvideerimistöid teostas OÜ Nivoo. Projekti meeskonnaga tegid head koostööd ka Tammeveski kinnistu maaomanikud, kelle meelsus oli jõeökosüsteemi hea seisundi tagamise poolt.

Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022. aastal mahud siiski taas vähenesid.