EEA (European Environment Agency) avaldas värske ülevaate Euroopa suplusvee olukorrast
EEA aruanne annab ülevaate suplusvee kvaliteedist Euroopas.
EEA aruanne annab ülevaate suplusvee kvaliteedist Euroopas.
Suur suveleitsak ja vihmapilvede nappus on kergitanud jõudsalt tuleohtlikkust meie metsades ja maastikel. Selleks, et ennetustööd veelgi efektiivsemaks muuta arendab Keskkonnaagentuur koostöös Tartu Ülikooli ja KeMIT-ga välja uut tuleohukaarti – uuenemas on nii meetod kui ka veebilahendus.
Kliimaministeeriumis on õige pea kooskõlastusringile minemas seadusemuudatused, mille eesmärgiks on tuua lahendusi erametsaomanike muredele seoses looduskaitseliste piirangutega ning tuua ühiskonda kindlust nii looduskaitse kui metsamajandamise vaatest.
Keskkonnaamet andis Enefit põlevkiviõli tootmisele 10 aastaks keskkonnakompleksloa tingimusel, et ettevõte liigub samm sammult keskkonnamõju vähendamise suunas.
Lõppenud Natura metsa ning looduskaitseliste piirangute toetuse taotlusvoorus taotleti KIKist hüvitisi enam kui 77 966 hektarile metsamaale. Kokku esitas taotluse 5311 metsaomanikku. Looduskaitselisi hüvitisi taotlesid erametsaomanikud kokku 6,99 miljoni euro eest.
Kavandatav kliimakindla majanduse seadus suunab mitmeid riigi seniseid tegutsemisharjumusi üle vaatama ja seab ootusi ka ettevõtjatele. Kuidas need muutused aga Eesti inimeste argielu mõjutavad?
Seismoseire võimaldab registreerida ja lokaliseerida erinevaid seismilisi sündmusi varingutest pankrannikul relvakatsetusteni laskepolügoonidel.
Keskkonnaamet teostab plaanilist pesitsusrahu kontrolli Politsei-ja Piirivalveameti kaugseire toel. Droonide abil vaadeldakse metsamassiive ning vaatluse eesmärgiks on tuvastada seirelendudega metsades metsalangetusmasinad.
KIK avas toetuse kohalikele omavalitsustele, et toetada kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Toetust saab kohalike energia- ja kliimakavade koostamiseks, kliimamuutustega kohanemise ja elurikkuse suurendamise tegevusteks ning rohestamiskavadeks.
Viimastel aastatel on näha, et Eesti kliima on muutumas – ilm läheb heitlikumaks, suviti kimbutavad meid põuaperioodid, mis vahelduvad tormide ja paduvihmadega. Aiapidaja jaoks on keeruline, kui suure osa suvest tuleb kastmisele mõelda, aga järgmisel hetkel ähvardavad tugevad vihmavalingud taimed katki peksta või mädandab liigniiskus nende juured. Teadlikult tegutsedes on võimalik muuta aed...