Milline on Eesti muldade tervis ning kuidas seda mõõdetakse? Sellele leiab vastused värskelt valminud Keskkonnaagentuuri metsa- ja põllumulda seire kaardiloost.
Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.
Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.
Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.
Virumaa veekogude seisundi parandamisele keskenduva projekti LIFE IP CleanEST raames eemaldati Alajõelt probleemne Tamme pais (PAIS010770). Likvideerimistöid teostas OÜ Nivoo. Projekti meeskonnaga tegid head koostööd ka Tammeveski kinnistu maaomanikud, kelle meelsus oli jõeökosüsteemi hea seisundi tagamise poolt.
Virumaa veekogude seisundi parandamisele keskenduva projekti LIFE IP CleanEST raames eemaldati Alajõelt probleemne Tamme pais (PAIS010770). Likvideerimistöid teostas OÜ Nivoo. Projekti meeskonnaga tegid head koostööd ka Tammeveski kinnistu maaomanikud, kelle meelsus oli jõeökosüsteemi hea seisundi tagamise poolt.
Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022. aastal mahud siiski taas vähenesid.
Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022. aastal mahud siiski taas vähenesid.
Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022. aastal mahud siiski taas vähenesid.
Täna, 21.09, anti start kliimaseaduse väljatöötamisele, mis aastast 2025 annab raami kogu Eesti seadusloomele ning aitab tulevikus muuta väiksema keskkonnajälje ja kliimasõbraliku majanduse Eesti konkurentsieeliseks.