Kliimaminister Kristen Michal kuulutas välja keskkonnasõbralike haridustegude konkursi Keskkonnakäpp tänavused võitjad.

Keskkonnaagentuur avaldas Keskkonnaportaalis 2022. aasta põllumuldade seire tulemusi kajastava videoloo ja Keskkonnaagentuuri blogis põhjalikuma postituse, kus toome välja möödunud aasta 10 kõige tähelepanuväärsemat tulemust põllumuldade seirest.

15. detsembrist kuni 10. jaanuarini ootame tagasisidet uuendatud Eesti merestrateegia meetmekava eelnõule ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele. Soovime uuendatud meetmekavas plaanitu abil parandada Eesti mereala seisundit ja vähendada inimmõju ulatust merekeskkonnale.

Valitsus otsustas 15. detsembril eraldada ligi 800 000 eurot Ühtekuuluvusfondi toetust eraisikute vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendamiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrku. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab taotlusvooru jaanuarikuu jooksul.

Hommikuni kestnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu läbirääkimistel lepiti kokku, et Eesti kuus laeva saavad Loode- ja Kirde-Atlandil püüda tuleval aastal suuresti samas mahus nagu tänavu.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“. Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud eksperttöö koondab juba tehtud linnustiku-uuringuid ja annab nende põhjal esialgse ülevaate, millised maa-alad on tuuleparkide rajamiseks sobivaimad. Lõpliku hinnangu ja vajalikud leevendusmeetmed tuulepargi ehitamisel annab kohaspetsiifiline keskkonnamõjude hindamine. Äsja...

Valitsus otsustas täna pärast põhjalikke arutelusid saata metsanduse selle kümnendi arengukava eelnõu Riigikogusse. Keskkonnaminister Madis Kallas avaldas lootust, et Riigikogu praegune koosseis jõuab meie metsade tulevikku määrava arengukava veel enne valimisi heaks kiita.

Lähinädalatel avaneb taas võimalus küsida toetust elektriautode ostuks. Uuendusena saab seekord toetusega soetada ka kastirattaid. Taotluste vastuvõtmise alguse kuulutab Keskkonnainvesteeringute Keskus välja lähiajal.

Laevanduse mõju merekeskkonnale ei piirdu vaid heitgaaside ja saasteainetega, selgub Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust. Laevad mõjutavad mereelustikku ka liigse müra ja tehisvalgusega ning nende sõitmisest tekkivate lainete ja hoovustega.

Värske kalastiku-uuring kinnitab, et Sindi paisu eemaldamine on Pärnu jõe ja tema lisajõgede kalarikkust hüppeliselt kasvatanud ning mitmed paisu tagant kadunud liigid on sinna tagasi tulnud. Jõesilmu ja vimma levikule keskendunud uurimus lubab ka järeldada, et rajatud kalapääsud ja kärestikud on hästi mõjunud kõigile teistelegi Pärnu jõestikus elavatele kalaliikidele.