Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva, mille eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.
Hoolimata Euroopas viimase viie aasta jooksul tehtud seadusandlikest edusammudest, on ringmajandusele üleminekuks vaja veelgi julgemaid meetmeid ja olemasolevate jõulisemat rakendamist. 21. märtsil avaldatud EEA (European Enivironment Agency) ringmajanduse hetkeseisu hinnangu kohaselt vajame otsustavaid meetmeid, et vähendada oluliselt jäätmeid, seada prioriteediks ressursside kasutamise...
2023. aasta globaalse kliima ülevaate kohaselt purustati möödunud aastal taas rekordeid kasvuhoonegaaside tasemete, pinnasetemperatuuride, ookeanide soojuse ja hapestumise, maailmamere tõusu ja Antarktika jääkatte ning liustike taganemise osas.
2023. aasta hüdroloogilises aastaraamatus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast ja toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused.
Ilm oli märtsile omaselt vaheldusrikas – soe ilm vaheldus külmaga, kuiv sajusega, oli nii päikest kui äikest. Märts oli pikaajalisest keskmisest soojem, kuivem ja sombusem.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...
Keskkonnaameti poolt ette valmistatud määruse eelnõu järgi on kavas võtta kaitse alla 15 uut lendorava püsielupaika ning muuta 10 olemasoleva püsielupaiga piire. Lisaks on plaanis muuta lendorava püsielupaikade piiranguvööndi kaitsekorda. Määruse kehtestamisel suureneb lendorava püsielupaikade pindala 1614 ha võrra.
Puisniidud on läbi aegade olnud Eesti maastike lahutamatu osa. 2023. aasta on puisniidu teema-aasta, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu puisniitude säilitamisele, taastamisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele.
Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.
Kava eesmärk on Eesti ühiskonna toimimine ja arenemine rahumeelselt koos looduslike, tugevate ja ökoloogilist funktsiooni täitvate tolmulestadega. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektiga.