ÜRO kliimakonverents jõudis otsuseni: rahastuse eesmärk kolmekordistub
Eile, 24. novembri varahommikul lõppes ÜRO kliimakonverents ehk COP29 , kus kõige olulisemaks küsimuseks oli ülemaailmse kliimarahastuse kokku leppimine.
Eile, 24. novembri varahommikul lõppes ÜRO kliimakonverents ehk COP29 , kus kõige olulisemaks küsimuseks oli ülemaailmse kliimarahastuse kokku leppimine.
Kliimaministeerium kinnitas jäätmete ringlussevõtu tehnoloogiate arendamise toetuse tingimused, mis annab ettevõtetele hoogu ringmajanduse arendamiseks ja aitab ellu viia jäätmereformi.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31 808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005–2023 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli tänavu äikest rohkem ligi 30%.
Eile, 18. novembril toimus Bakuus Aserbaidžaanis ÜRO kliimakonverentsi COP29 raames ministrite kõrgetasemeline arutelu, mille keskmes oli õiglane üleminek. Ümarlauda juhtis Eesti kliimaminister Yoko Alender.
Valitsus kinnitas, et Eesti nõustub Euroopa Komisjoni pakutud eesmärgiga vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet Euroopa Liidu üleselt 90% võrra eeldusel, et seda võimaldavad eeltingimused on täidetud. Eesmärgini jõudmiseks on muuhulgas vajalik uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine ELis.
Eesti inimene viskab aasta jooksul asjatult prügikasti keskmiselt 26 kilogrammi toitu. Kampaania “Austa toitu jäägitult” juhib tähelepanu, et väikesed muudatused tarbimisharjumustes aitavad säästa raha, loodusressursse ja vähendada jäätmeteket.
Kliimaministeeriumi tellimusel valmis Keskkonnaagentuuris analüüs kasutatud patareide ja akude kogumisvõrgustiku hindamiseks ning tõhustamiseks. Selgus, et inimesed on üldiselt teadlikud, et vanade patareide ja akude koht ei ole prügikastis, kuid nende liigiti kogumise määr on jätkuvalt liiga madal. Olukorda saaks parandada tõhusama teavitustööga.
Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas lepingu, millega investeeritakse CO2-vahenditest 14,4 miljonit eurot Tallinna lennujaama ja regionaalsete lennuväljade energiatõhususe tõstmiseks.
Kliimaministeerium avaldas Eesti energiamajanduse arengukava 2035 (ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande ja kutsub kõiki huvilisi andma aruandele ja sellega seotud dokumentidele (sh ENMAK 2035) kirjalikku tagasisidet 9. detsembrini.
Igal aastal võtame praktikale nii üliõpilasi kui kutseõppureid, kel huvi Keskkonnaameti igapäevatöö vastu. Soovijate hulk on alati suurem, kui kohtade arv ja nii õnnestus 2024. aastal meie juures praktika läbida ligi 25 õppuril.