Kaardilugu on toetavaks abivahendiks perioodi 2022-2027 veemajanduskavadest lühiülevaate saamisel ja tutvustab pinna- ja põhjavee seisundit ning selle seisundi parandamiseks kavandatud meetmeid.
Metoodikad merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja LoD elupaigatüüpide seisundi hindamisel.
Analüüs, mis koondab ja hindab rahvusvahelist teaduskirjandust tuulegeneraatorite võimalike tervisemõjude kohta.
Keskkonnaagentuuri vast valminud taastuvenergia kaardirakendus annab tervikliku ülevaate Eestis paiknevatest taastuvenergeetikaga seotud rajatistest ja liitumisvõimsustest.
Novembrikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.
Värskendatud hinnangud tuuleenergeetika planeeritud arenduste tootmisvõimsusele.
Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.
Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine.
Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2024. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel. Metsaseire eesmärk on metsade ja metsamuldade seisundi ning aineringe jälgimine.