Aruanne käsitleb uue mudeli väljatöötamist puu kõrguse jaoks ning puistu juurdekasvu ja suremuse mudelite loomist.
Justiits- ja Digiministeerium kutsub kaasa rääkima ja arutama tehisaru (AI) rakendamise kõige praktilisemate teemade üle.
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 130 looma. Algselt oli see number 84, aga tänu andmete täpsustumisele, andis Keskkonnaamet loa küttida sellele lisaks kõigepealt 28 hunti ja nüüd veel 18 looma.
Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane, kohati madalam (norm -4,7..-0,3°C). Sademeid on normi piires (norm 38..61 mm).
Detsember tõi kaasa palju erakordset. Looduses nähti väga haruldasi haldjajuukseid ja ka kukeseeni, jõulude ajal isegi rästikut ja sookurgi. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 2,4 kraadi (norm -1,0 kraadi), mis annab pikas andmereas soojuselt 6.–7. koha. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 10. detsembril Heltermaal 9,3 kraadi. Kuu keskpaigast hakkas õhutemperatuur langema ning minimaalseks...
Eesti riikliku keskkonnaseire aruandluse põhjal tehakse iga-aastaselt kokkuvõtteid seiretulemustest. Nende väljaannete ja ülevaadetega esitatakse keskkonnaseisundit ja selle muutusi iseloomustavaid andmeid ja suundumusi ning mõtestatakse nende põhjuseid.
Meteoroloogilise seire eesmärk on koguda ilmavaatlusandmeid, mida kasutatakse igapäevaselt ilmaprognooside ja hoiatuste koostamisel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks on andmed olulised kliimauuringute, kliimanormide ja kliimastsenaariumite koostamise jaoks.
Alates 5. jaanuarist 2026 saab veekogu veekaitsevööndis kavandatava puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks esitada taotlus Keskkonnaametile ainult keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Taotluse saab edastada e-posti teel või tavapostiga kuni 4. jaanuarini (k.a).
Aasta lõpus, mil tehakse kokkuvõtteid ja plaane uueks aastaks, on hea meenutada, et keskkonnaseire on pidev töö. Ka pühade ajal kogume andmeid, mis aitavad mõista looduses toimuvat.
5. veebruaril toimub Tartu Ülikoolis sümpoosion „Pärandniidud Euroopa põllumajandusmaastikus: taimed, tolmeldajad ja inimesed muutuste tuules“. Kõneldakse teguritest, mis mõjutavad nende koosluste taimede ja tolmeldajate vahelisi suhteid, ning maakasutajate rollist nende elupaikade püsimajäämisel