Kuidas saada Eesti veed päriselt paremasse seisu?
Vastus ei ole ühes tabelis ega dokumendis. See sünnib koostöös, aruteludes ja päriselt jõekaldal.
Vastus ei ole ühes tabelis ega dokumendis. See sünnib koostöös, aruteludes ja päriselt jõekaldal.
Keskkonnaagentuuri prognooside kohaselt püsivad lähiajal väga külmad ilmastikuolud, mis soodustavad jää edasist kasvu ning hoiavad Lääne-Eesti rannikumeres veetaseme tavapärasest oluliselt madalamal. Selline koosmõju halvendab veelgi laevatatavust ning põhjustab tõsiseid häireid parvlaevaliikluses mandri ja saarte vahel.
Eurooplased on täna avaldatud kogu Euroopat hõlmava küsitluse tulemuste kohaselt väga mures ekstreemse kuumuse ja teiste kliimamuutuste mõjude, näiteks metsapõlengute pärast. Samuti selgus küsitlusest, et paljud kodanikud ei ole oma kodudes piisavalt valmis toime tulema kuumalainete sagenemise ja tugevnemisega, üleujutuste või veepuudusega.
2026. aasta jaanuar oli viimase 25 aasta üks külmemaid. Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,8 kraadi (norm -3,1 kraadi), jäädes alla vaid 2010. aastale kui keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -11,4 kraadi ja edestades napilt 2016. aastat (-7,7 kraadi). Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 6. jaanuaril Jõgeval -26,8 kraadi. Kõige soojem oli aga 3. jaanuaril Ruhnus, +3,1 kraadi.
Täna, 2. veebruaril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist märgalade päeva. Sel aastal on fookuses märgalade roll inimeste elulaadis, kultuuris ja pärimuses.
2. veebruaril tähistame rahvusvahelist märgalade päeva! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte Euroopa mastaabis ainulaadse Tooma sooseirejaama tööst.
Keskkonnaamet on tuvastanud välisõhu filteranalüüsides jaanuaris ülipisikesi koguseid tavapärasest erinevaid radioaktiivseid aineid. Ainete kontsentratsioonid olid väga väikesed ning neist ei ole ohtu inimestele ega keskkonnale.
2026. aasta kalaks on valitud lest – merekala, kes võib harvem sattuda ka jõgede alamjooksudele.
Keskkonnaamet toetab olulise hüvitisega loomakahjude ennetamiseks efektiivsete ennetusmeetmete rakendamist ning võttis kokku 2025. aastal suurkiskjate, hüljeste ja kotkaste tekitatud kahjud. Vaatamata Eesti suurkiskjate asurkondade väga heale seisundile ja meedias suure tähelepanu pälvimisele olid hundi ja pruunkaru tekitatud kahjud möödunud aastal võrreldes paari varasemaga valdavalt...
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt algatas täna käskkirjaga Kolgi ja Irbe madaliku looduskaitsealade moodustamise menetluse. Tegemist on esimeste kaitsealadega, mis plaanitakse luua Eesti majandusvööndisse – nende eesmärk on kaitsta karide elupaigatüüpi, olulisi linnualasid ning kalade koelmu- ja toitumispaiku.