Riik uurib vesiniku kasutamise võimalusi Eestis ja arendab tehnoloogiaid, et aidata kaasa keskkonda enim koormavate sektorite rohestamisele.

Riik soovib paika panna meetmed, millega merel suuremat müra põhjustavaid töid tehes arvestada. Nii et meie vete helitundlikud mereliigid – hall- ja viigerhüljes ning räim - ei saaks kuulmiskahjustust.

Keskkonnaministeerium esitas eile, 15. märtsil Euroopa Komisjonile Eesti kasvuhoonegaaside 2021. aasta lõpparuande. See näitab, et kasvuhoonegaaside heitkogused kasvasid pea kõigis valdkondades. Energeetika heite kasvu põhjustas külm talv ning transpordisektori heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas inimesi aasta varasemaga võrreldes rohkem liikuma.

Valitsus kinnitas täna viimased ülevaatamist ja uuendamist vajanud kaitsealade kaitse-eeskirjad. Sellega jõudis lõpule Keskkonnaministeeriumi mitu aastat kestnud töö, mille käigus viidi kõik kaitse-eeskirjad kooskõlla looduskaitseseadusega.

Keskkonnaministeerium sõlmis Tartu Ülikooliga lepingu, et ülikooli teadlased analüüsivad statistilise metsainventuuri (SMI) traktivõrku ja arvutusmeetodeid.

Keskkonnaministeerium koos Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga nügib ettevõtete üleminekut automaatsele aruandlusele 2025. aastaks. Keskkonnavaldkonnas puudutab see esialgu jäätme-, vee- ja pakendiaruandlust.

Teisipäeval, 14. märtsil kell 13 räägime veebiseminaril 3D ruumiandmetest.

Palju räägitakse prügi sorteerimisest, aga olulisem probleem on, miks seda üldse tekib?

Keskkonnaagentuur on 10. − 12. märtsini toimuval Meremessil Eesti Näituste Messikeskuses (Pirita tee 28) kohal nii värske ilmaprognoosi kui messiboksiga, mille leiab näituste D-hallist.

TÜ teadlased soovivad välja selgitada ümarmudila sotsiaalmajandulikku olulisust Eestis. Selleks palume kõigil, kellel on isiklik või tegevusalaga soetud kokkupuude ümarmudilaga vastata küsimustikule.