Eesti maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede (ökosüsteemiteenuste) üleriigilised ruumiandmed.

Üleujutuste maandamise eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.

Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.

2022. aastal esines keskmisest vähem äikest. 2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis 21% vähem äikest kui perioodil 2005-2021 keskmiselt.

2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.

Siit leiate infosüsteemi PISTRIK korduma kippuvad küsimused.

Töö eesmärgiks on kirjeldada metoodikad merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja LoD elupaigatüüpide seisundi hindamisel. Metoodika tegeleb ainult merepõhja elustiku (makroskoopilised taimed ja selgrootud) ja elupaikadega. Metoodikate detailsuse astmeks on miinimumnõuete seadmine...

Batümeetrilise seire nõue tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ning lähtuvalt riikliku keskkonnaseire pinnavee seire allprogrammist tuleb järvenõo batümeetria ehk sügavusmõõdistamine läbi viia kõigis veekogumites vähemalt kord 30-50 aasta jooksul.