Töö eesmärk on koondada olemasolevate andmete põhjal üle-eestiline teave maismaa linnustikust.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on kindlaks teha toimeaine kloridasooni ja selle laguprodukti kloridasoon-desfenüüli võimalik keskkonda sattumise teekond.

Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks.

ELi üheks algatuseks on Copernicuse programm, mis keskendub Maa keskkonna ja atmosfääri põhjalikule jälgimisele ning teabe jagamisele. See ambitsioonikas algatus loodi, et pakkuda teadusuuringuid, innovatsiooni ja teavet, mis aitavad paremini mõista ja kaitsta meie planeeti ning selle ressursse.

Eesti suurema veevõtu moodustab jahutusvesi Ida-Virumaal paiknevate elektrijaamade tarbeks. Mahult järgneb kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.

Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade kohta nii paiksete kui ka hajusheiteallikate lõikes. Peamiste saasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990–2023 vähenenud märkimisväärselt.