Publikatsioonid > Kaardilood
2023. aasta suveilma ülevaade
Tänavune suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet veidi enam.
Otsing
Otsing
Tulemused otsingule (2652)
Publikatsioonid > Kaardilood
2023. aasta sügisilma ülevaade
2023. aasta sügis oli normist soojem. Ka päikesepaistet ja sademeid oli normist enam.
Uudised
2023. aasta põhjaveebilanss kinnitab – põhjavee tarbimises tõusutrend puudub
2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269 m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.
Uudised
2023. aasta põhjaveebilanss kinnitab – põhjavee tarbimises tõusutrend puudub
2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269 m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.
Uudised
2022. aasta põhjaveebilanss näitab põhjavee tarbimises kerget tõusutrendi
2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.
Uudised
2022. aasta põhjaveebilanss näitab põhjavee tarbimises kerget tõusutrendi
2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.
Uudised
2022. aasta põhjaveebilanss näitab põhjavee tarbimises kerget tõusutrendi
2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.
Uudised
2022. aasta põhjaveebilanss näitab põhjavee tarbimises kerget tõusutrendi
2022.aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.
Uudised
2022. aasta looduskaitse ülevaatest selgub, et kaitsealune pind on kasvanud ning kaitstavate liikide püsielupaikade arv suurenenud
Keskkonnaagentuuri iga-aastasest looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti maismaast on kaitse all 19,6% ja kaitsealune ala moodustab riigi kogupindalast 23%. Kokku oli 2022. aasta lõpuks Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) 4 331 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 617 438 ha. Võrreldes 2021. aastaga lisandus 212 objekti ja kaitsealune pindala kasvas 2 680 ha võrra.
Uudised
2022. aasta looduskaitse ülevaatest selgub, et kaitsealune pind on kasvanud ning kaitstavate liikide püsielupaikade arv suurenenud
Keskkonnaagentuuri iga-aastasest looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti maismaast on kaitse all 19,6% ja kaitsealune ala moodustab riigi kogupindalast 23%. Kokku oli 2022. aasta lõpuks Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) 4 331 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 617 438 ha. Võrreldes 2021. aastaga lisandus 212 objekti ja kaitsealune pindala kasvas 2 680 ha võrra.
2652 tulemust
Kuva korraga: