Ehkki Läänemeri on Euroopa üks prügist puhtamaid meresid, tekitab mereprügi üha rohkem probleeme. Merekeskkonna kaitseks loodud töörühm hakkab Eesti juhtimisel ohjeldama Läänemere prügistamist.
Maailmas sõidab iga sekund üks veoautotäis riideid prügimäele või põletusahju. Ka Eestis pole tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks veel head lahendust, kuid lootus peitub koostöös teiste riikidega.
Maailmas sõidab iga sekund üks veoautotäis riideid prügimäele või põletusahju. Ka Eestis pole tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks veel head lahendust, kuid lootus peitub koostöös teiste riikidega.
Maailmas sõidab iga sekund üks veoautotäis riideid prügimäele või põletusahju. Ka Eestis pole tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks veel head lahendust, kuid lootus peitub koostöös teiste riikidega.
Võõrliikide leviku piiramiseks peavad hiljemalt 2024. aasta septembrist hakkama kõik laevad oma ballastvett puhastama. Uuringud näitavad, et laevade kaasabil jõuab järjest enam võõrliike meie vetesse. Alles hiljuti tuvastasid Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased Pakri lahest järjekordse uustulnuka - Vaikse ookeani päritolu veeselgrootu põnguskilbilise.
Tere tulemast uuendatud keskkonnaportaal.ee veebilehele! Avasta keskkonda ja anna meile tagasisidet!
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni globaalse kliima raport 2022 paneb fookuse peamistele kliima indikaatoritele – kasvuhoonegaasid, temperatuur, maailmamere veetaseme tõus, ookeanide soojus ja hapestumine, merejää ja liustikud. Samuti rõhutab kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmaolude mõjusid.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni globaalse kliima raport 2022 paneb fookuse peamistele kliima indikaatoritele – kasvuhoonegaasid, temperatuur, maailmamere veetaseme tõus, ookeanide soojus ja hapestumine, merejää ja liustikud. Samuti rõhutab kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmaolude mõjusid.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni globaalse kliima raport 2022 paneb fookuse peamistele kliima indikaatoritele – kasvuhoonegaasid, temperatuur, maailmamere veetaseme tõus, ookeanide soojus ja hapestumine, merejää ja liustikud. Samuti rõhutab kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmaolude mõjusid.
Maa-ameti andmetel toimus 2023. aasta I kvartalis kinnisvaraturul 8882 ostu-müügitehingut koguväärtusega 895 miljonit eurot. Tehingute arv ja koguväärtus vähenes nii 2022. aasta I kvartaliga kui ka IV kvartaliga võrreldes.