Tartu loodusmaja seenenäitus
Loodusmaja saalis on viiel päeval imetlemiseks ja tutvumiseks väljas suur valik Lõuna-Eesti metsade, niitude ja parkide seentest.
Loodusmaja saalis on viiel päeval imetlemiseks ja tutvumiseks väljas suur valik Lõuna-Eesti metsade, niitude ja parkide seentest.
Loodusmaja saalis on viiel päeval imetlemiseks väljas suur valik meie Lõuna-Eesti metsade, niitude, parkide ja lodude seentest.
Valitsus nõustus Kliimaministeeriumi ettepanekuga arvata kaitse alt välja Tartu maakonna 13 kaitsealust objekti, sh 11 parki ja puistut ning üks selektsiooniaed ja üks dendraarium, sest need on aja jooksul kaotanud oma looduskaitseväärtuse või suisa hävinud. Ekspertiiside käigus leitud ja jätkuvalt kaitset vajavad väärtused säilitatakse järeltulevatele põlvedele muul moel.
Akadeemik Juhan Ross (1925–2002) oli silmapaistev Eesti atmosfäärifüüsik, kelle töö on andnud fundamentaalse panuse taimkattes kiirguslevi uurimisse. Rossi 100. sünniaastapäeva puhul meenutame Tartu observatooriumis toimuva sündmusega tema pärandit ja teadustööd.
Tartu Ülikool on algatanud koostöös Keskkonnaagentuuri ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega ulatusliku projekti, mille eesmärk on suurendada Copernicuse kaugseireprogrammi atmosfääriseire teenuse (CAMS) kasutamist ja selle mõju Eestis. Projekt aitab täiustada õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside heite riiklikku seiret ning suurendada nende andmete kättesaadavust.
Eesti metsade olukorrast ülevaate saamiseks igal aastal koostatava statistilise metsainventuuri (SMI) metoodika on üldjuhul nõuetekohane ja andmete kogumine käib rahvusvahelistelt tunnustatud viisil, selgub Tartu Ülikooli teadlaste analüüsist. Teadlased esitasid ka ettepanekuid, kuidas metsainventuuri veelgi täpsemaks ja selgemaks muuta. Muu hulgas soovitasid nad kasutada arvutustes rohkem...
Teabepäeva toimumiskoht on Kadaka Konverentsikeskuses (Kadaka tee 4, Tallinn).
Festivali peateemaks oli toit ja kõik, mis sellega seondub – mõttetoit, mõju keskkonnale, ühiskonnale ja inimesele, toidu tootmine, käitlemine ja pakendamine, toidu raiskamine ja toidujäätmed jne.
Uuring "Eesti ühiskonna teadlikkus äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutuste osas" on läbi viidud LIFE integreeritud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566) raames. Projekti üldine eesmärk on tõsta inimeste kliimateadlikkust, kohanemist ja paremat valmisolekut kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega.