Uus seadus: kellel tekib kohustus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda, kellel läheb purgimine odavamaks?

15. detsembrist kuni 10. jaanuarini ootame tagasisidet uuendatud Eesti merestrateegia meetmekava eelnõule ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele. Soovime uuendatud meetmekavas plaanitu abil parandada Eesti mereala seisundit ja vähendada inimmõju ulatust merekeskkonnale.

Valitsus otsustas 15. detsembril eraldada ligi 800 000 eurot Ühtekuuluvusfondi toetust eraisikute vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendamiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrku. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab taotlusvooru jaanuarikuu jooksul.

Eestis hakatakse üleujutuste leevenduseks arendama sadeveesüsteeme. Selleks annab Euroopa Liit ligi 25 miljonit eurot toetust.

Keskkonnaportaali kaardirakendusse on lisatud uus kaardikiht, mis annab ülevaate asulates veeteenust osutavatest ettevõtetest ja nende teeninduspiirkondadest.

Alates tänasest võib Keskkonnaagentuuri veebilehel ilmateenistus.ee jälgida operatiivselt Peipsi järve ilma- ja laineolusid, sest Mustveest 9 kilomeetri kaugusel asuv poijaam edastab taas õhutemperatuuri ja tuuleandmeid ning olulist laineinfot.

Ehkki Läänemeri on Euroopa üks prügist puhtamaid meresid, tekitab mereprügi üha rohkem probleeme. Merekeskkonna kaitseks loodud töörühm hakkab Eesti juhtimisel ohjeldama Läänemere prügistamist.

Võõrliikide leviku piiramiseks peavad hiljemalt 2024. aasta septembrist hakkama kõik laevad oma ballastvett puhastama. Uuringud näitavad, et laevade kaasabil jõuab järjest enam võõrliike meie vetesse. Alles hiljuti tuvastasid Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased Pakri lahest järjekordse uustulnuka - Vaikse ookeani päritolu veeselgrootu põnguskilbilise.

Avaldasime Keskkonnaagentuuri blogis õhusaasteainete heitkogustest videoloo ja põhjalikuma postituse, kus toome välja 8 tulemust õhusaasteainete heitkoguste viimastest trendidest.

Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.